Lokuta mõis (saksa keeles Tecknal, Deckenagel[1]) oli rüütlimõis Türi kihelkonnas Järvamaal[2]. Nüüdisajal jääb mõis Järva maakonda Türi valda[2].
Mõisat on esimest korda mainitud 1460. aastal[2]. 1441. aastast on andmed kolme Kadrina (Tristfer) kihelkonnas asuva küla Kitko, Locketage (Lokuta) ja Pamdemecki üleandmisest Clawes Brakelilt Wolmar Lode'le. 1461. aastal pantisid Diderik ja Hans Teckenagel pandivad oma isale kuuluva Lokuta mõisa Dyderik von Durenile. Enne 1531. aastat on nimetatud Mõdriku ja Lokuta omanikuna Berthold von Brackelit. Johan Brackel vahetas 1531 Lokuta mõisa, veski ja külad oma onu Otto Brackeliga Vinni mõisa vastu.
1615. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Lokuta mõisa Magnus von Bruemmerile. 1627. aasta kirikuvisitatsioonis aga on märgitud Lokutat tühjalt seisva Brakeli mõisana, 1647. aastal oli mõis Claus Brackeli valduses, 1676. aastal aga kandis meeskohtu otsusel leitnant Otto Friedrich Brakel, isalt päritud Lokuta mõisa koos küladega üle kapten Gotthard Wilhelm Essenile. 1689. aasta reduktsioonikomisjoni otsusega vabastati Lokuta mõis reduktsioonist.
1708. aastal pantis kapten Gotthard Wilhelm von Essen, Lokuta mõisa oma õe Anna Wilhelmina von Bremeni (sünd von Essen) mehele, leitnant Adam Johann von Bremenile. 1735. aasta maanõunik Wilhelm Gotthard von Esseni (surn. 1730) pärandavara jagamise lepinguga, lese Ebba Catharina von Esseni (sünd Wrangell) ja mehe õe Magdalena Sophia von Brummeri (sünd von Essen) ja selle tütre Luise Charlotte von Brummeri (surn. 1737) abikaasa Carl Bremeni vahel. Eestimaa Ülemmaakohtu otsusega 20.03.1734 kuulutati M.S. von Brummer ja tema tütremees C. von Bremen pärusmõisate pärijaks. 1738. aastal vahetasid Gerhard Johann von Buxhöwden, adjunkt Karl von Bremeniga (surn. 1764) Vanamõisa mõisa Keila kihelkonnas Lokuta mõisa vastu Türi kihelkonnas.
Lokuta mõisas tegutses 18. sajandil ka Lokuta tellisetehas.
1767. aastal müüs Gerhard Johann von Buxhöwdeni (surn. 1761) lesk, Anna Charlotta von Ludwig gen. Briesemann von Nettig, Lokuta mõisa oma tütre Johanna Luisa abikaasale leitnant Carl Otto von Freymannile ja see müüs Lokuta mõisa oma naise õe Anna Justina (surn. 1757) mehele oobristleitnant ja kammerhärra Carl Gustav von Rosenile. 1791. aastal pantis Carl Gustav von Rosen Türi-Alliku ja Lokuta mõisad oma äiale, Carl Gustav von Baranoffile (1713–1796), 80 aastaks. Karl Gustav von Baranoffi pärandavara jagamise lepinguga sai tema poeg major Christoph Heinrich von Baranoff, Suure-Lähtru ja Niinja pärusmõisad ning Lokuta ning Türi-Alliku pandimõisad Türi kihelkonnas. 1801. aastal loovutas Christoph Heinrich von Baranoff, Lokuta mõisa pandi meeskohtuassessor Gustav Reinhold von Stackelbergile koos poole osaga Türi-Alliku mõisa juurde kuuluvast heinamaast.
1840. aastal omandas avalikul müügil Lokuta mõisa August Rausch von Traubenberg (1808–1860), kelle surma järel, pärandavara jagamise lepinguga omandas mõisa 1878. aastal Georg Otto Adolf Rausch von Traubenberg (1845–1927)[3], kes oli ka mõisa viimane omanik enne 1919. aasta mõisate võõrandamist[2].
Mõisa ühekorruseline peahoone ehitati 1875–1888[2]. Hoones töötab Lokuta Lasteaed[2].
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
