Lehtse raudteepeatus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Lehtse raudteepeatus (kuni 2012. aastani raudteejaam) on raudteepeatus Lääne-Virumaal Tapa vallas Lehtse alevikus (5. hinnatsoon).[1]
| Lehtse raudteepeatus | |
|---|---|
 Lehtse raudteepeatus | |
| Koordinaadid | 59° 15′ 15,9″ N, 25° 49′ 27,8″ E |
| Omanik | AS Eesti Raudtee |
| Platvormid | 2 |
| Avatud | 1876 |
 | |
Lehtse raudteepeatuses peatuvad Elroni reisirongid, mõlemal suunal kokku 16 reisi (seisuga 07.12.2020.)
Reisirong sõidab Lehtse raudteepeatusest Ülemistele 43 minutit, Tallinna Balti jaama 52 minutit, Tapale 7–8 minutit ja Rakverre 25 minutit.
Ajalugu
Lehtse jaam rajati aastal 1876 seoses kuus aastat varem rajatud (Paldiski–)Tallinna–Narva raudteega. Jaam jäi avamisel Ambla kihelkonda Lehtse mõisa maadele ja kandis algselt nime Vedruka pooljaam. Esimene jaamahoone valmis kaks aastat hiljem. Lehtse mõisnik seadis aastal 1884 sisse telefoniühenduse jaama ja oma mõisa vahel, mis kujunes Eesti esimeseks telefoniliiniks. Too jaamahoone põles aasta 1890 paiku maha.[2] Uue jaama rajamine kujunes Lehtse ja Pruuna mõisa vaheliseks vägikaikaveoks: kelle maadele pidi uus jaam tulema, selle mõisa nime pidi see ka kandma.[3] Võitis Lehtse mõisnik, kes lasi oma rahaga uue jaamahoone rajada – otse loomulikult oma maadele.[4] Praegu on kivist jaamahoone tühi. Selle analoog asub Kehras.
XX sajandi algusaastatel avati jaamast Lehtse turbatööstuseni viiv 4 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline raudtee, mida kasutati nii Lehtse Turbatööstuse turba-, kui ka metsaveoks.[5]
1991. aasta mais hakati ekspluateerima uut raudtee paaristee lõiku liinil Aegviidu-Lehtse, 1992. aasta alguseks pikendati teist teed kuni Tapani.[6] 1991. aastal valmis Lehtses ka uus silikaattellistest elektritsentralisatsiooni post, kuhu viidi üle raudteejaama kollektiiv ning kus asus pöörmete ja signaalide tsentralisatsiooni juhtpult.[7]
Aastani 2005 eelnes Lehtsele Tallinna suunalt Patika raudteepeatus.
Nüüdseks on endisest jaamast saanud peatuskoht, kõrvalteed ja pöörmed on demonteeritud. Samuti on tänaseks lammutatud peale jaama sulgemist kasutuks muutunud silikaadist ET-post.
Raudteepeatus ajakohastati 2012. aastal, mille käigus ehitati kaasaegsed ooteplatvormid pikkusega 100 m.[8]
Jaamahoone
Lehtse ühekorruseline madala poolkelpkatusega kivist jaamahoone ehitati 1897. aastal tüüpprojekti järgi analoogselt Kehra, Kohtla ja Auvere jaamahoonetega.
Hoone sümmeetrilist põhiplaani liigendab üldootesaali laiuses kõrgemas eraldi katustatud keskosas eenduv keskrisaliit, mille tähtsust rõhutavad kolm kõrgendatud fassaadiava. Tumedail klinkertellisfassaadidel pakuvad efektset kontrasti valgeks lubjatud detailid: laiad nurgaliseenid, kitsad rõhtvööd ja segmentkaaravade silluspiirded.[9]
Tegemist on ainsa seda tüüpi jaamahoonega Eestis, kus on säilinud originaalkubatuur (teine säilinud hoone Kehras on hiljem ümber ehitatud).
Hoone kuulub AS Eesti Raudteele, kuid alates 1999. aastast, kui jaamas lõpetati piletimüük, on hoone olnud kasutuseta.[10]
Alates 1998. aastast on Lehtse jaamahoone arvel kultuurimälestisena.[11]
2019. aastal avaldatud nimekirja kohaselt kuulub Lehtse jaamahoone ehitiste hulka, millest Eesti Raudtee soovib vabaneda.[12]
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
