![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c2/Hestem%25C3%25B8j.jpg/640px-Hestem%25C3%25B8j.jpg&w=640&q=50)
Sõnnik
orgaaniline aine, mis saadakse peamiselt loomade väljaheidetest, mida kasutatakse põllumajandusväetisena / From Wikipedia, the free encyclopedia
Sõnnik on loomade (sh kodulindude) väljaheidetest, allapanust (näiteks põhust), veest ja pudenenud söödaosakestest moodustunud orgaaniline aine, mida kasutatakse põllumajanduses laialdaselt väetisena.
![]() | See artikkel vajab toimetamist. |
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c2/Hestem%C3%B8j.jpg/640px-Hestem%C3%B8j.jpg)
Sõnnikut kasutatakse väetisena, sest see sisaldab korralikult käidelduna suhteliselt palju taimedele olulisi toiteaineid ja -sooli, näiteks lämmastiku- ja kaaliumiühendeid. Samuti sisaldab sõnnik rohkesti mikroorganisme, kes aktiviseerivad mullaprotsesse.
Sõnniku toiteainesisaldus oleneb palju sellest, kas sõnnik saadakse hästi või halvasti toidetud loomadelt.[1]
Sõltuvalt kuivainesisaldusest saab eristada tahedat (>16%), poolvedelat (8–15%) ja vedelat (<8%) sõnnikut.[2] Vedelat sõnnikut kutsutakse ka lägaks.
Sõnniku, eriti selle komponendi virtsa hoolimatu kasutamine ja keskkonda jõudmine kahjustab sealseid ökosüsteeme ning veekogudesse jõudes võib see esile kutsuda eutrofeerumist ja veeõitsenguid.
Väike- ja suurfarmide loomade sõnnikumass on erineva biokeemilise koostisega.[3]