Leedu suurvürstiriik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik. Suurvürstiriik säilis formaalselt Rzeczpospolita (Poola-Leedu) koosseisus kuni likvideerimiseni 18. sajandi lõpus Poola jagamiste käigus.
- Kui ei ole teisiti öeldud, mõistetakse selles artiklis Leedu all kogu suurvürstiriigi alasid, mitte ainult praeguse Leedu Vabariigi maa-ala.
Leedu suurvürstiriik Великое князство Литовъское (vanavalgevene) Wielkie Księstwo Litewskie (poola) 13. sajand – 24. oktoober 1795 | |
Leedu suurvürstiriik 13.–15. sajandil | |
Valitsusvorm | monarhia |
---|---|
Pealinn | Vilnius |
Religioon | ristiusk, peamiselt katoliiklus, slaavi elanikkonnaga piirkonnas Vene õigeusk |
Pindala | 750 000 – 800 000 km² |
Rahvaarv | 4 000 000 |
Peamised keeled | leedu keel[viide?], vanavalgevene keel, ladina ja poola keel |
15. sajandil oli Leedu pindalalt Euroopa suurim riik, kui talle kuulusid kogu tänapäeva Valgevene, valdav osa tänapäeva Leedust ja Ukrainast ning osaliselt ka Poola, Moldova ja Venemaa. Leedulased moodustasid riigis vähemuse, enamuses olid idaslaavlased. Leedu suurvürstiriiki peetakse mitte ainult tänapäeva Leedu, vaid ka Valgevene riigi eelkäijaks. Tänapäeva Leedu riiki kuuluvad ainult Žemaitija ja Aukštaitija.