Laose kodusõda
From Wikipedia, the free encyclopedia
Laose kodusõda (CIA Special Activites Centeri ja sõja hmongidest veteranide seas salajane sõda) oli konfikt Laoses aastatel 1959–1975. Kuningliku valitsuse vastu sõdis kommunistlik liikumine Pathet Lao koos Põhja-Vietnami ja laodega. See sarnanes ning oli tihedalt seotud Vietnami sõja ja Kambodža kodusõjaga, kuna mõlemad pooled said küllaldaselt välisabi ning lisaks oli tegu külma sõja suurjõudude vahelise varisõjaga.[6]
Laose kodusõda | |||
---|---|---|---|
Osa Vietnami sõjast, Indohiina sõdadest ja külmast sõjast | |||
Pathet Lao sõdurid Vientianes (1973) | |||
Toimumisaeg |
23. mai 1959 – 2. detsember 1975 (16 aastat, 6 kuud, 1 nädal ja 2 päeva) | ||
Toimumiskoht | Laos | ||
Tulemus |
Pathet Lao ja Põhja-Vietnami võit | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Jõudude suurus | |||
| |||
Kaotused | |||
| |||
20 000 – 62 000[5] |
Laose Kuningriik oli varjupaigaks Vietnami sõja osapooltele. Oktoobris 1953 Prantsusmaa ja Laose vahel sõlmitud sõpruse ja ühingu leping andis kogu võimu peale sõjandusalase halduse Laose kuninglikule valitsusele ning Laosest sai Prantsuse Liidu iseseisev liige. Uude valitsusse ei kaasatud prantsusevaenulikku rahvuslikku liikumist Lao Issara.[7][8]
Järgnevatel aastatel hakkasid omavahel rivaalitsema neli osapoolt: neutralistid prints Souvanna Phouma juhtimisel, paremäärmuslased Champasaki Kuningriigi prints Boun Oumi juhtimisel, vasakäärmuslased prints Souphanouvongi juhtimisel ning vietnamimeelsed peaminister Kaysone Phomvihane juhtimisel. Korduvalt üritati koalitsioonivalitsust kokku saada ning lõpuks astus Vientianes ametisse kolmepoolne koalitsioon.
Reaalne võitlus toimus Põhja-Vietnami, USA, Tai ning Lõuna-Vietnami sõjavägede ning nende ebaregulaarsete varivägede vahel. Põhja-Vietnami armee okupeeris osa Laosest, et sinna rajada Ho Chi Minhi raja nimeline tarnevõrgustik ning et Laosest algatada pealetunge Lõuna-Vietnamile. Suur osa sõjategevusest toimus ka Purkide tasandikul riigi põhjaosas.
Aastal 1975 väljusid konfliktist lõpuks võitjatena Põhja-Vietnam ning Pathet Lao, kommunism võidutses kogu endise Prantsuse Indohiina territooriumil. Pathet Lao võimuletuleku tõttu põgenes Laosest Taisse kuni 300 000 inimest.[9]
Kommunistide võimuletulekuga tõstsid mässu hmongid. Hmonge koheldi kui reetureid ja ameeriklaste agente ning uus valitsus ja Vietnam kohtlesid neid inimõigustevastaselt. Hmonge süüdistati ka puhkenud Hiina-Vietnami sõja tõttu Hiinalt abi saamises. Hmongi konfliktis hukkus veel üle 40 000 inimese.[10]
Pathet Lao saatis kuningliku perekonna vangilaagritesse, kus enamik neist 1970. ja 1980. aastatel hukkus. Vangistuses surid kuningas Sisavang Vatthana, kuninganna Khamphoui ja kroonprints Vong Savang.[11]