Labürint
From Wikipedia, the free encyclopedia
Labürint on kividest või muudest materjalidest ehitatud (või ka mistahes pinnale joonistatud, sisse raiutud või lõigatud) pärimusliku ja kultusliku otstarbega ühes suunas kulgev keerdkäigustik.
Artiklis puuduvad viited. |
Sõna labürint tuleb vanakreeka keelest ja on laiemalt usutud tõlgenduse kohaselt tulenev sõnast labrys, mis tähendas muinasaegset kaheteralist kirvest. Kui sellele sõnale lisati kohta tähistav sõnalõpp "-inthos", saadi uus sõna labyrinthos, "kaheteraliste kirveste koht". Sõna labrys kasutati Väike-Aasias, Lüüdias või Kaarias. Kreetal oli kaheteralise kirve nimetus wao. Mandri-Kreekas kasutati sõna pelekys.
Kultusliku ehitisena loodud labürint ei ole eksitavate umbradadega, selles on vaid üks nn väravatest keskmesse viiv ja sealt tagasi toov rada. Vanimad teadaolevad labürindikujutised on 3500–2500 aasta vanused petrolüüfid ehk kaljujoonistused. Neid on leitud näiteks Sardiiniast Val Camonicast, Hispaaniast Pontevedrast ja Cornwallist. Plinius Vanem on maininud nelja antiikset labürinti: Kreeta labürinti, Egiptuse labürinti, Lemnose labürinti ja Itaalia labürinti.