From Wikipedia, the free encyclopedia
Kęstutis (poola Kiejstut; valgevene Kejstut (Кейстут) või Aleksander; umbes 1296 – 3. või 15. august 1382) oli Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürst 1381–1382 ja Algirdase kaasvalitseja 1345–1377.
Kęstutis oli Leedu suurvürstide Vytautas Suure ja Žygimantas Kęstutaitise isa.
Kęstutis oli Leedu suurvürsti (1316–1341) Gediminase poeg ja suurvürst (1345–1377) Algirdase vend, kes sündis Trakais. Koos Algirdasega kukutas Kęstutis peale Gediminase surma suurvürstiks (1341–1345) saanud noorima venna Jaunutise ning jagasid riigivalitsemise omavahel. Kęstutis hakkas tegelema Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi lääneosaga, mis piirnes Vana-Liivimaa, Saksa ordu Preisimaa alade ja Poola kuningriigiga. Algirdas juhtis aga suurvürstiriigi idaosa.
Algirdas sai suurvürsti tiitli, Kęstutis oli aga tegelikult Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi läänepoolse osa suveräänne valitseja, ta alustas ka Trakai linnuse ehitamist. Samal ajal kui Algirdas laiendas Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriiki nõrgenevate mongolite Kuldhordi arvelt ida suunas. Suurvürst Algirdase valitsemise ajal (1345–1377) liideti Vitebski vürstiriik, Brjanski vürstiriik (1356). Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi kontrolli all olid tänapäeva Smolenski, Brjanski, Kaluga, Tula, Orjoli, Moskva, Pihkva ja Novgorodi alad. Kęstutis pidas ägedaid kaitselahinguid Saksa ordu ja tolle liitlaste vastu, kes püüdsid laiendada oma valdusi Žemaitija (Samogitia) arvel. Ta langes korra ka ordu kätte vangi, kuid tal õnnestus Marienburgi ordulinnusest põgeneda. Saksa ordu pidas teda küll vihaseks, aga ka üllaks vastaseks. Erinevalt oma vennast oli ta pagan ning jäi selleks kuni surmani.
1377. aastal, kui suurvürst Algirdas suri, sai sellele järgnenud Algirdase poegade vahelise kodusõja tulemusel uueks suurvürstiks (1377–1381) tolle poeg 2. abielust Tveri Julianaga Jogaila, keda toetas Saksa ordu, Algirdase poegi 1. abielust Vitebski Mariaga toetas aga Moskva suurvürstiriik. Jogailo poliitika tekitas Kęstutises aga vastumeelsust ning pealegi tahtis Jogaila oma onu võimult minema tõrjuda, mis tingis uue kodusõda, mille 1381. aastal võitsid Kęstutis ja tema poeg Vytautas.
Suurvürst Kęstutis laiendas järgnevalt riiki Puna-Vene ja Vene vürstiriikide arvel.
Kęstutisest sai Leedu viimane paganlik valitseja, kuid tema valitsusaeg jäi lühikeseks. Ühte osavürstkonda pagendatud Jogaila kogus uue armee ning haaras Vilniuse enda kätte. Kui Kęstutis temaga Krevo lossi läbirääkimistele läks, tapeti ta Jogaila poolt, Kęstutise pojal Vytautasel läks korda põgeneda.
Eelnev Jaunutis |
Leedu suurvürsti Algirdase kaasvalitseja 1345–1377 |
Järgnev Jogaila |
Eelnev Jogaila |
Leedu suurvürst 1381–1382 |
Järgnev Jogaila |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.