Kärnteni hertsogkond
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kärnteni hertsogkond (saksa Herzogtum Kärnten; sloveeni Vojvodina Koroška) oli hertsogkond Lõuna-Austrias ja Põhja-Sloveenias. Kärnten eraldati Baieri hertsogkonnast aastal 976 ja oli esimene uus keiserlik osariik algsete Saksa hõimuhertsogkondade kõrval.
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2013) |
Kärnteni hertsogkond 976–1335 | |||||
Kärnten (kollane) Sise-Austrias, u 1790 | |||||
Valitsusvorm | monarhia | ||||
---|---|---|---|---|---|
Osa | Saksa-Rooma riik | ||||
Pealinn | Sankt Veit an der Glan (Šentvid ob Glini) aastani 1518, siis Klagenfurt (Celovec) | ||||
Religioon | katoliiklus | ||||
|
Kärnten jäi Saksa-Rooma riigi osaks selle lõpetamiseni aastal 1806 ja Austria-Ungari kroonimaaks aastani 1918. Kärnteni rahvahääletusega oktoobris 1920 moodustas põhiosa hertsogkonnnast Austria Kärnteni liidumaa. Väike kaguosa (tänapäeva Sloveenia Kärnten) anti äsjaloodud Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigile. Val Canale edelas koos Malborghetto Valbruna linnaga loovutati 1919. aasta Saint-Germaini rahuga Itaalia kuningriigile.