Kvitøya
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kvitøya (norra keeles 'valge saar') on Norrale kuuluv asustamata saar Põhja-Jäämeres Teravmägede saarestikus Kirdemaast ida pool.
Saarel on Norra Kuningriigi idapoolseim punkt. Selle geograafilised koordinaadid on 80° 9′ 5″ N, 32° 35′ 37″ E. Lähim naaber ida pool on Venemaale kuuluv Victoria saar 62 km kaugusel.
Saare pindala on 682 km².
Saar on peaaegu üleni kaetud klassikalise kuplikujulise jääkilbi Kvitøyjøkuleniga, mille pindala on 705 km². Selle järgi on saar ka nime saanud. Jääst vabu alasid on mõni ruutkilomeeter ning see ala on väga aher ja kaljune. Suurim jäävaba piirkond on Andréeneset saare edelaosas. Kvitøya on Kirde-Svalbardi looduskaitseala osa.
Arvatakse, et Kvitøya avastas hollandlane Cornelis Giles 1707. aastal, sest pikka aega nimetati seda saart kaartidel Gilesi maaks. Praeguse nime pani saarele Tromsø vaalakütt Johan Kjeldsen 1876. aastal.
Kvitøyal on arktiline kliima. Kui Teravmägede lääneossa toob Golfi hoovuse põhjapoolne haru, Teravmägede hoovus veel laiuskraadile ebakohase aasta läbi jäävaba mere ja palju niiskust, siis Kvitøyale see ei jõua. Külm Ida-Teravmägede hoovus ümbritseb Kvitøya aasta läbi külma vee- ja jäämassiga. Isegi suvel jääb temperatuur saarel alla nulli.
Saare elustik koosneb sammaldest ja samblikest. Saarel on randtiirukoloonia. Aeg-ajalt jõuavad saarele jääkarud.