![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/88/Quantum_Dots_with_emission_maxima_in_a_10-nm_step_are_being_produced_at_PlasmaChem_in_a_kg_scale.jpg/640px-Quantum_Dots_with_emission_maxima_in_a_10-nm_step_are_being_produced_at_PlasmaChem_in_a_kg_scale.jpg&w=640&q=50)
Kvanttäpp
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kvanttäpp (kvantpunkt) on fluorestseeruv, tavaliselt pooljuhtmaterjalist nanoosake, mille tüüpiline suurus on 10–100 aatomit (2–10 nm). Suuremad kvanttäpid võivad koosneda kuni 100 000 aatomist ja olla 50–100 nm suurused (näiteks InGaAs, CdSe, GaInP/InP). Sellise suurusega osakese käitumises ilmnevad kvantmehaanika nähtused. Kvanttäpis on laengukandjad (elektronid ja augud) piiratud kõigis kolmes ruumi mõõtmes.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/88/Quantum_Dots_with_emission_maxima_in_a_10-nm_step_are_being_produced_at_PlasmaChem_in_a_kg_scale.jpg/640px-Quantum_Dots_with_emission_maxima_in_a_10-nm_step_are_being_produced_at_PlasmaChem_in_a_kg_scale.jpg)
Kvanttäpi omadused on pooljuhtide ja üksikmolekulidest ainete vahepealsed ning tugevalt seotud osakese mõõtmete ja kujuga [1]. Kvanttäpi energiaspekter on diskreetne ning statsionaarsete energianivoode vaheline kaugus sõltub kvanttäpi suurusest (pöördvõrdelises sõltuvuses kvanttäpi mõõtme ruuduga) [2]. Seetõttu saab kvanttäpi suuruse muutmisega muuta ergastamisel kiiratava valguskvandi energiat ja seega kiiratava valguse värvust – osakese suuruse vähendamisel muutub kiiratav valgus sinisemaks ja vastupidi. See ongi kvanttäpi põhiline eelis – võimalus kvanttäpi suuruse ja kuju muutmisega täpselt "häälestada" kiiratava valguse värvust.
Klaasmaatriksis kvanttäpid avastas Aleksei Jekimov 1981. aastal ning kolloidlahuses avastas need osakesed Louis E. Brus 1985. aastal [3][4]. Termini "kvanttäpp" võttis kasutusele tolleaegne Texas Instrumentsi töötaja Mark Reed 1988. aastal [5].
Väljatöötamisel on kvanttäpitehnoloogial põhinevad valgusdioodid, kuvarid, laserid, transistorid, päikeseelemendid, markerid bioloogias ja piltdiagnostikaseadmed meditsiinis. Samuti on uuritud nende kasutamist kvantarvutites kvantbittidena.