From Wikipedia, the free encyclopedia
Kiiver on kaitseotstarbeline peakate, mis on tavaliselt tehtud rauast või muust kõvast materjalist. Tavaliselt kantakse kiivrit kaitseks kõrgelt kukkuvate objektide või suurtel kiirustel kokkupõrgete eest.
See artikkel on peakattest; heraldika mõiste kohta vaata artiklit Kiiver (heraldika); arhitektuuri mõiste kohta vaata artikkel Tornikiiver. |
Erineva disaini ja otstarbega kiivreid kannavad sõdurid, töölised (näiteks ehituses, kaevandustes, metsanduses), sportlased, sõidukijuhid.
Mõnikord kasutatakse kiivreid ka tseremoniaalsel või sümboolsel otstarbel ilma otsese kaitsefunktsioonita (näiteks Suurbritannia politseinikel).
Antiikajal kanti lahingus peamiselt nahast või metallist kiivrit. Arheoloogiliste leidude ja joonistuste kaudu on kindlaks tehtud, et kiivreid kasutati juba Mükeene ajajärgul. Esinduslikumad olid Rooma ajastu rikkaliku reljeefkaunistusega maskkiivrid. Ka gladiaatorite kiivreid ilustati mõnikord suurejooneliselt.
Kiivreid hakati Eestis tootma 1963. aastal Salvo tehases. Algul tehti neid löögikindlast polüstüreenist, hiljem madalsurvepolüeteenist.
Vahel on kiivrit nimetatud munakooreks.[1]
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kiiver |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.