![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/85/RIAN_archive_487039_Opening_ceremony_of_the_1980_Olympic_Games.jpg/640px-RIAN_archive_487039_Opening_ceremony_of_the_1980_Olympic_Games.jpg&w=640&q=50)
Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kergejõustikuvõistlused 1980. aasta suveolümpiamängudel peeti Moskvas Lenini keskstaadioni suurel spordiareenil 24. juulist kuni 1. augustini. Osales 960 sportlast (694 meest ja 266 naist) 70 riigist, kes võistlesid 38 auhinnakomplekti nimel (24 meest ja 14 naist).
Kergejõustik 1980. aasta suveolümpiamängudel | |||
Korraldaja: ![]() | |||
<: Montréal 1976 | Los Angeles 1984 :> | ||
1896-1900-1904-1908-1912-1920-1924-1928-1932-1936-1948-1952-1956-1960-1964-1968-1972-1976-1984-1988-1992-1996-2000-2004-2008-2012-2016-2020 |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/85/RIAN_archive_487039_Opening_ceremony_of_the_1980_Olympic_Games.jpg/640px-RIAN_archive_487039_Opening_ceremony_of_the_1980_Olympic_Games.jpg)
Kõige edukamad olid võistluste võõrustajad: Nõukogude sportlased võitsid 41 medalit (15 kulda, 14 hõbedat ja 12 pronksi). NSV Liidu sportlased jäid auhindadeta ainult 9 alal 38-st ja 3 alal õnnestus hõivata kogu poodium: meeste vasaraheide, naiste 800 meetri jooks ja naiste viievõistlus. 4 aastat varem õnnestus Nõukogude sportlastel Montréali mängudel võita 37 kavas olnud alalt vaid 4 kulda.
Ka Saksa DV sportlased esinesid Moskvas väga edukalt, võites 29 medalit, millest 11 olid kuldsed (sama palju kuldmedaleid võitsid SDV sportlased 4 aastat varem Montréalis). Kokku võitsid Moskvas medaleid 17 riigi esindajad, olümpiavõitjaks tuli 7 riigi sportlasi.
Mitmed tippsportlased olid sunnitud Moskva olümpiamängudelt kõrvale jääma Ameerika Ühendriikide ja nende liitlaste boikoteerimise tõttu 1980. aasta suvemängudel.
Võrreldes eelmise Montréali suveolümpiamängudega lisati kergejõustiku kavva 1 distsipliin – meeste 50 km võistluskõnd.
Kergejõustiku programmis olnud 38 alast püstitati 6 maailmarekordit, mis on ühe võrra vähem kui neli aastat varem Montréalis. Kaks tulemust (Nadežda Olizarenko 800 meetri jooksus ja Ilona Slupianek kuulitõukes) on endiselt olümpiarekordid.