Kasutaja:SanderArg/liivakast
From Wikipedia, the free encyclopedia
 | See on kasutaja SanderArg liivakast. Kasutaja liivakast on kasutajalehekülje alamleht. Siin kasutaja katsetab või valmistab ette loodavaid artikleid. See ei ole entsüklopeediaartikkel. Enda liivakasti loomiseks klõpsa siia. |
Kardaanliigend ehk universaalliigend, Hooke’i liigend ühendab ristmik liigendiga kahte jäika pöörlevat varrast, mis on üksteise suhtes nurga all. Kardaanliigend ei ole püsiva kiirusega, see tähendab, et konstantse kiirusega pöörleva sisendvõlli kiirus ei ole sama suure kiirusega kui väljundvõll. Väljundvõlli kiirus kõigub vastavalt nurgale kiiremaks või aeglasemaks, aga keskmine kiirus võrreldes sisendvõlli kiirusega jääb samaks.[1]
Kardaanliigendi nimi tuleb itaalia matemaatikult Gerolamo Cardano, kes mõtles teoorias välja kuidas saab pöörlevat jõudu üle kanda nurga all (kuid mitte rohkem kui 45º ühe liigendi kohta.) Gerolamo Cardano oli esimene inimene, kes soovitas kasutada pöörleva jõu edastamiseks kardaanliigendist koostatud ülekandevõlli. Teadaolevalt esimene juhus, kus kasutati terminit ja reaalset töötavat kardaanliigendit on inglase Robert Hooke’i raamatus “Helioscopes”. Ta avalikustas kirjelduse kardaanliigendist 1678. aastal, mille tulemusel kasutatakse terminit “Hooke’i liigend” inglise keelt kõnelevates riikides. 1683. aastal leiutas Hooke püsiva kiirusega liigendi selleks, et parandada kardaanliigendi muutuva kiiruse probleemi [2]
Kaks enamlevinud liigendi tüüpi on üksik kardaanliigend ja topelt kardaanliigend. Valdavalt kasutatakse üksikut kardaanliigendit. Kasutust leiavad ka topelt liigendid. Võimalus on kasutada kahte erinevat topelt liigenditüüpi, millel on kahekordsed ülekandenurgad. Topelt kardaanliigend koosneb kahest kardaanliigendist, mis on üksteise otsa ühendatud. Topelt kardaanvõll on väga sarnane topelt kardaanliigendile, kuid erinevus on kardaanliigendite vahele lisatud võllis. Üksik kardaanliigend lubab maksimaalselt ülekandenurgaks 45º kraadi. Topelt kardaanliigend lubab maksimaalselt ülekandenurgaks 90º kraadi.[3]
Kardaanliigendiga ühendused on väga laialt levinud. Üldkasutust leiab kardaanliigendid lennukidel, kontrollmehhanismidel, meditsiini ja optilistes seadmetes, õmblusmasinadel, tekstiilimasinatel ja tööpinkide ajamites. Enamasti leiab kasutust terastest toodetud kardanliigendid, aga kergtööstuses kasutatakse ka termoplastidest kardaanliigendeid.[4]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
