Kahhovka hüdroelektrijaam
hüdroelektrijaam Dnepri jõel Ukrainas From Wikipedia, the free encyclopedia
Kahhovka hüdroelektrijaam (ukraina keeles Каховська Гідроелектростанція) oli hüdroelektrijaam Ukrainas Nova Kahhovkas. Elektrijaama omanik on Ukraina riigiettevõte Ukrhidroenergo.
 | Selle artikli sisu on seotud käimasoleva relvakonflikti arenguga |
| Kahhovka hüdroelektrijaam | |
|---|---|
 Vaade Kahhovka hüdroelektrijaama paisule | |
| Riik | Ukraina |
| Asukoht | Nova Kahhovkast 5 km kaugusel |
| Koordinaadid | 46° 46′ 34″ N, 33° 22′ 18″ E |
Elektrijaama pais asub Nova Kahhovkas Dnepri jõel. See hoiab kinni umbes 18 miljonit kuupmeetrit vett (ligikaudu sama mahuga on Suur Soolajärv[1]). Nova Kahhovka on sadamalinn, mis asub veehoidla lõunakaldal. 30 meetri kõrguse ja 3,2 km pikkuse[1] paisu esmased eesmärgid on hüdroelektrienergia tootmine, niisutamine ja navigatsioon. See on kuues ja viimane pais Dnepri veehoidla kaskaadis. Süvaveekanal võimaldab laevandust jõest üles ja alla. Rajatise juurde kuulub ka talveaed. Dnepri jõge ületab paisul maantee P47 ja raudtee.[2]
Paisul asuvad sellega seotud lüüs ja elektrijaam, mille installeeritud võimsus on 357 MW. Kahhovka veehoidlast pärit vesi jahutab 5,7 GW võimsusega Zaporižžja tuumaelektrijaama ning vett suunatakse ka Põhja-Krimmi kanali ja Dnepri-Krõvõri kanali kaudu, et niisutada suuri piirkondi Lõuna-Ukrainas ja Põhja-Krimmis. Paisu ehitamist alustati septembris 1950. Esimese turbiini montaaž viidi lõpule 1955. aasta 18. oktoobril. Tööstuslikku ekspluatatsiooni võeti jaam 1959. aasta 19. oktoobril.[3]
Dnepri läänekallas paisust allavoolu on palju kõrgem kui idakallas, seega võimalik üleujutus tabaks kõige valusamalt just Vene-Ukraina sõja käigus Venemaa kontrolli alla jäänud territooriumi. Veehoidlast läheb kanal Krimmi suunas, seega jääks pärast paisu lõhkumist Krimm veeta. Veehoidla veest sõltub ka Zaporižžja tuumajaama jahutus ning paisu lõhkumise järel ei saaks tuumajaam enam normaalselt toimida.[4]
24. veebruaril 2022 vallutasid elektrijaama Venemaa väed 2022. aasta sissetungi ajal Ukrainasse. Ukraina nädalaid kestnud suurtükiväerünnakute ajal augustis ja septembris teatasid Ukraina ning Venemaa ametnikud, et paisust ülesõidu võimalus transpordile on halvenenud, kuid pais ise on säilitanud konstruktsiooni terviklikkuse.[5]
11. novembril toimus paisul suur plahvatus ning tee- ja raudteelõigud hävisid, kuid pais ise jäi enamasti kahjustamata.[6]
2022. aasta novembri alguses avati paisu ülevoolud ja Kahhovka veehoidla langes viimase kolme aastakümne madalaimale tasemele, seades ohtu niisutus- ja joogiveevarud ning Zaporižžja tuumaelektrijaama jahutussüsteemid. Ajavahemikus 1. detsember 2022 kuni 6. veebruar 2023 langes veetase 2 meetrit.[7]
2023. aasta mais saavutas veetase registreeritud kõrgeima taseme ja vesi hakkas üle paisu voolama. Veetõus oli tingitud ilmselt sellest, et Venemaa hoidis liiga palju paisuavasid suletuna.[8]
2023. aasta juuni alguses purunes suur osa hüdroelektrijaama paisust, mille tõttu jäi üleujutuse alla kümneid asulaid.[1][9][10][11] NORSAR-i andmetel toimus paisul plahvatus.[12]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
