![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c2/%25E5%259B%25BD%25E5%2586%2585%25E3%2581%25AE%25E6%2596%25B0%25E8%25A6%258F%25E6%2584%259F%25E6%259F%2593%25E8%2580%2585%25E3%2581%25AF%25EF%25BC%2591%25EF%25BC%2595%25EF%25BC%2591%25EF%25BC%2596_%252851008728635%2529.jpg/640px-%25E5%259B%25BD%25E5%2586%2585%25E3%2581%25AE%25E6%2596%25B0%25E8%25A6%258F%25E6%2584%259F%25E6%259F%2593%25E8%2580%2585%25E3%2581%25AF%25EF%25BC%2591%25EF%25BC%2595%25EF%25BC%2591%25EF%25BC%2596_%252851008728635%2529.jpg&w=640&q=50)
Küberpunk
From Wikipedia, the free encyclopedia
Küberpunk (inglise keeles cyberpunk) on 1980. aastatel tekkinud teadusliku fantastika postmodernistlik žanr, laiemalt popkultuuri (muusika, filmide, telesarjade, arvutimängude) radikaalne allsuund, mis ühendab pungile iseloomuliku äärmusliku sotsiaalse ja moraalse nonkonformismi, anarhilise, vägivaldse ja mässava hoiaku ning arenenud infotehnoloogia intensiivse, kuid paranoilise kasutuse. Termin "küberpunk" pärineb Bruce Bethke novellist "Cyberpunk", mis ilmus 1983. aastal ulmeajakirjas Amazing Stories, ning kujutab endast sõnade "küberneetika" ja "punk" ühendust. Sellega tähistatakse küberruumi ehk virtuaalreaalsuse ja üleilmsete arvutivõrkude düstoopilist keskkonda.[1]
![Vaade reklaamtahvleid täis suurlinnale](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c2/%E5%9B%BD%E5%86%85%E3%81%AE%E6%96%B0%E8%A6%8F%E6%84%9F%E6%9F%93%E8%80%85%E3%81%AF%EF%BC%91%EF%BC%95%EF%BC%91%EF%BC%96_%2851008728635%29.jpg/640px-%E5%9B%BD%E5%86%85%E3%81%AE%E6%96%B0%E8%A6%8F%E6%84%9F%E6%9F%93%E8%80%85%E3%81%AF%EF%BC%91%EF%BC%95%EF%BC%91%EF%BC%96_%2851008728635%29.jpg)
Kirjanduses ja filmides kujutatakse tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud, kuid sotsiaalselt ebastabiilseid või repressiivseid tulevikuühiskondi. Tegevus toimub sageli labürintlikes linna- või sõjatsoonides, mis on eluks kõlbamatud ning allutatud suurfirmade võimule, tüüptegelaseks on mässumeelne häkker. Võtmemõisted on seotud tehnoloogiliste murdepunktidega, mis võivad kajastuda küborgi ehk masina ja bioloogilise organismi hübriidi kujundis. Keskne idee on küberruumi esitamine fiktsioonimaailma põhiüksuse ehk postmodernse hüperreaalsusena. Käsitletakse mitmesuguseid tulevikuinimese identiteediga seotud probleeme.[1] Hoolimata tumedatest tulevikukujutelmadest sisaldus varases, 1980. aastate küberpungis siiski ka utoopilisi elemente, kuna esmakordselt tundus inimteadvuse üleslaadimine arvutivõrku päriselt teostatav ning uute tehnoloogiatega kaasnevaid eetilisi probleeme ei teadvustatud veel täielikult.[2]
Tuntuimad küberpunkkirjandust viljelenud autorid on William Gibson, Bruce Sterling, Bruce Bethke, Lewis Shiner, Pat Cadigan, Rudy Rucker, Greg Bear, Walter Jon Williams, teise laine esindajate hulgast Neal Stephenson, Alexander Besher, Vernor Vinge, Cory Doctorow jt.[2]
Popkultuuri peavoolu sattus küberpunk filmiga "Matrix" (1999), kuid kaotas seejärel kiiresti populaarsuse, kuna tehnoloogia arengutase jõudis ulmekirjandusele nii-öelda järele. Näiteks William Gibson hülgas küberpungi ning läks üle realistlikule kirjandusele. Jaak Tomberg on sõnastanud hüpoteesi, et hiliskapitalistliku kultuuriruumi tehnoloogilisemaks muutmisega korrelatsioonis muutub realistlik kirjandus üha teadusulmelisemaks.[2]
Eesti keeles on küberpunkkirjanduse problemaatikat teiste hulgas käsitlenud Jaak Tomberg magistritöös "Ekstrapolatiivne kirjutamine: Tulevikukirjutuse poeetikast" (2004) ning Andrus Org doktoritöös "Eesti ulmekirjanduse žanrid ja nende poeetika" (2017).[3][4]
Küberpunkmuusika esimesteks näideteks võib pidada žanri kuuluvate filmide (näiteks "Blade Runner") heliribasid. 1990. aastatel inspireerusid küberpungist peamiselt rokkmuusikud, samas vaimus on edaspidi tegutsenud synthwave'i esindajad.[5]