Järvakandi

Järvakandi
	Pindala: 4,9 km² (2016)
	Elanikke: 1201 (31.12.2021)
	EHAK-i kood: 2346
	Koordinaadid: 58° 47′ N, 24° 49′ E

Järvakandi on alev Rapla maakonnas Kehtna vallas Rapla–Järvakandi–Kergu maantee ääres.

Quick Facts

Close

Asula nimetati aleviks 1945. aastal. Aastail 1991–2017 oli Järvakandi iseseisev alevvald. Alates 2017. aastast on alev Kehtna valla halduskeskus.

Järvakandis klaasi tootmise ja töötlemisega tegeletud alates 19. sajandist ning see on Eesti klaasitööstuse keskus. Tänapäeval tegutseb seal kolm klaasiga seotud ettevõtet^[4] ning Järvakandi Klaasimuuseum.

Asulas tegutsevad kirik, kool, raamatukogu ja kultuurihall.

Alevis korraldati muusikafestivali Rabarock.

Jerwencato küla on esimest korda mainitud 1460. aastal. 25 aasta pärast asus seal juba samanimeline mõis.

1879. aastal sõlmiti leping Järvakandi mõisa omaniku Otto von Taube ja Tudu pudelivabriku rentniku Johannes Runge vahel, millega alustati klaasivabriku ehitamist. Hakati tootma klaaspurke,^[5] kilude ja räimede soolamiseks. Isakõnnu küla maadele tekkis töölisasula, mida nimetati Järvakandiks, klaasivabrik sai omakorda mõisa nime. 1886 ostis Järvakandi klaasikoja ja mõisahoone ära Eidapere pärushärra, Järvakandi, Vahakõnnu ja Lellapere mõisnik Oskar von Hoyningen-Huene (1860–1918). Vabriku tehniliseks juhiks sai Johann Runge poeg Richard Runge. 1890. aastal nimetati Järvakandi klaasikoda ümber Järvakandi klaasivabrikuks. 1895. aastal hakati vabrikus tootma aknaklaasi, kuna räime ja kilu hakati pakendama plekktoosidesse ja klaastaara nõudlus vähenes. 1902. aastal puhkes klaasivabrikus tulekahju, mille tagajärjel põles puidust klaasivabrikuhoone täielikult maha. 1904. aastal valmis uus vabrikuhoone. Esimese maailmasõja tõttu aastatel 1914–1918 töö vabrikus seisis. 1918. aastal renditi vabrik Tallinna ärimehele Jaan Arnoverile.

Järvakandist sai Eesti klaasitööstuse keskus 1920. aastatel, pärast uue Järvakandi klaasivabriku ehitamise lõpetamist. 1921. aastal ostis parun von Hoyningen-Huene pärijatelt, Järvakandi klaasivabriku ära mereväeinsener Gerhard Eugen Lukk. Ta alustas vabriku laiendamist ja moderniseerimist. 1928. aastal alustati Järvakandi klaasivabrikus mehhaniseeritult tahvelklaasi tootmist. Ülemaailmse majanduskriisi tõttu 1930. aastail vähenes Järvakandi klaasieksport üle kahe korra ning 1931. aastal asutas Gerhard Eugen Lukk klaasi- ja metsatööstuse aktsiaseltsi Järvakandi Tehased. 1934 taandas Gerhard Eugen Lukk ennast aktsiaseltsi tegevusest. AS Järvakandi Tehased muutus riigi- ja erakapitalil põhinevaks aktsiaseltsiks. AS Järvakandi Tehaste klaasivabrik natsionaliseeriti 16. septembril 1940. 1944. aastal nimetati AS Järvakandi Tehased Klaasi- ja Puidutöötlemise kombinaadiks ning allutati Eesti NSV Ehitusmaterjalide Tööstuse Peavalitsusele.

1991. aastal toimus klaastaarat valmistama hakkava AS Järvakandi Klaas asutamiskoosolek. 1992. aasta lõpus alustati klaastaara tootmist, esimeseks tooteks oli 0,5 l viinapudel Liviko jaoks. 1993. aastast toodetakse rohelisest klaasist pudeleid karastusjoogi Sprite tarvis. 1995. aastal lõpetati Järvakandis lehtklaasi tootmine. 1928. aastal ehitatud hooned lammutati 2008. aastal. Tänapäeval toodetakse Järvakandi Klaasis 50–3600 ml mahutavusega klaastaarat.

Klaasitööstuse ja Järvakandi ajalugu kajastab Järvakandi Klaasimuuseum.

2022. aastal alustas tegevust OÜ Green Gravels klaasvahtkillustiku tehas, mis kasutab kuni 11 000 tonni klaasijäätmeid aastas.^[4]

Koos mõisa klaasikoja rajamisega asutati ka kool, mis tegutses 1879–1914. Uuesti alustati tööd 1917. aastal kaheklassilise algkoolina ning 1928 avati ka III ja IV klass. Järvakandi Kool muudeti 1957. aastal keskkooliks.^[6]

21. novembril 1991 kinnitati Järvakandi omavalitsuslik staatus.^[7]

1. veebruaril 1999 kinnitati Järvakandi valla vapp: hõbedasel kilbil sinine sarikas ja punase leegiga sinine karikas. Hõbedane kilp tähistab tahvelklaasi ja klaasi valmistamiseks kasutatavat valget liiva. Karikas viitab erinevatele klaasist toodetele. Samal päeval kinnitati ka Järvakandi valla lipp.

Järvakandi oli alevvald kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal, mil vald liitus Kehtna vallaga.

Järvakandi vallavanem oli Mart Järvik.^[8]

Alevist itta jääb Nõlvassoo, mille kaitseks on moodustatud hoiuala. Läände jääb ulatuslik metsamassiiv.

Alevi põhjaosa läbib Nurtu jõgi, mis on Velise jõe vasakpoolne lisajõgi.