From Wikipedia, the free encyclopedia
Paide ehk Järva kreis (saksa keeles Kreis Jerwen[2]; vene keeles Йервенский, Эрвенский) уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kesk-Eestis aastatel 1796–1917.
Järva kreis Paide kreis | |
---|---|
saksa keel Kreis Jerwen Der Weissensteinsche Kreis | |
vene keel Йервенский уезд Эрвенский уезд Вейсенштейнский уезд | |
Pindala: 2340 km² | |
Elanikke: 52 673 (1897)[1] | |
Rahvastikutihedus: 22,5 in/km² | |
maakonnalinn: Paide | |
Ajalooline Järvamaa oli asehalduskorra ajal, aastatel 1783–1796 Tallinna asehalduskonna Paide kreis (saksa keeles Der Weissensteinsche Kreis, vene keeles Вейсенштейнский уезд), hiljem Järva kreis ja siis kreisilinna saksakeelse nime Weissenstein järgi Der Weissensteinsche Kreis ja Вейсенштейнский уезд.
Paide kreis moodustati 3. juulist 1783, samal aastal sai oma linnaõigused tagasi ka Paide linn.
Venestamisajast kasutati ametlikes venekeelsetes dokumentides nimetust Вейсенштейнский уезд - Weissensteini maakond.
Paide kreis piirnes põhjas Eestimaa kubermangu Paldiski kreisi / Tallinna kreisiga ja Rakvere kreisiga, lõunas Liivimaa kubermang Tartu kreisi ja Pärnu kreisiga.
Paide ehk Järva kreis jaotus Ida-Järvamaa ja Lõuna-Järvamaaks, 19. sajandi alguses kaheks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn, 8 kirikukihelkonda Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Paide (Kreis-Stadt Weissenstein)
Territoorium 1331 ruutversta, territooriumil:
|
Territoorium 1009 ruutversta, territooriumil:
|
Kreisi territooriumil asusid järgmised 1627. aastal moodustatud Järva praostkonna kirikukihelkonnad: Ambla kihelkond, Järva-Madise kihelkond, Järva-Jaani kihelkond, Koeru kihelkond, Peetri kihelkond, Paide kihelkond, Anna kihelkond, Türi kihelkond.
Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:
1889. aastal Eestimaa kubermangus teostatud kohtureformiga tegutses Paide kreisis Paide ülemtalurahvakohus (kohtu eesistuja Jossif Kaminski).
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Järva kreis |
Paide kreisi läbis Balti raudtee ja kreisi Ambla kihelkonna Tapa alevikus asus Tapa raudteejaam, kust Tallinna–Narva raudteelt alates 1876. aastast hargnes ka Tapa–Tartu raudtee, mille tulemusel sai seni tagasihoidlikust Tapa jaamast oluline raudtee sõlmjaam.
NB! Loend on mittetäielik"
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.