Venemaa Keisririigi mootorattatööstuse, autotööstuse ja lennukitööstuse rajaja From Wikipedia, the free encyclopedia
Julius Möller (Juli Meller, Julius Gottlieb Brechneff, Юлий Александрович Брежнев; 3. august 1861 – 1955)[1]oli Paidest pärit jalgrattatööstur, Venemaa mootorratta-, auto- ja lennukitööstuse rajaja.[2][3]
Sündis Eestimaa kubermangus, kasvas Paides, asus hiljem elama Moskvasse. 1892. aastal abiellus ta jõuka kaupmehe tütre Aleksandra Brežnevaga, saades ühtlasi märkimisväärse kaasavara. 1910. aastal oli ta üks Moskva Aeronautika Seltsi asutajatest. 1915. aastal võttis ta ühiskonnas saksavastaste meeleolude tõttu oma naise perekonnanime, saades Julia Aleksandrovitš Brežneviks. Ta juhtis ettevõtet Dux kuni 1917. aastani, seejärel andis ta kontrolli üle oma vennale Ivanile ja emigreerus koos perega Prantsusmaale. Kuni elu lõpuni (1955) elas Julius Aleksandrovitš Antibes'is oma valdustes nime all Brežnev, mille ta kirjutas prantsuse keeles: Brechneff.[4][5][6]
._1912г._DUX.jpg)
Möller rajas 1890. aastal Venemaa Keisririigi ühe suurema jalgrattatööstuse Dux (ladina keeles 'juht'), mis hiljem hakkas tootma mootorrattaid, autosid ja lennukeid, õmblusmasinaid jne.[2]
Autode tootmine algas 1902. aastal. Tootmine lõppes 1906. või 1907. aastal. Kokku ehitati umbes 200 autot. Mootorrataste tootmist alustati 1908. aastal. Esimese maailmasõja puhkemise ajaks oli ehitatud umbes 400 mootorratast.
Katsed lennukitega algasid 1910. või 1911. aastal. Duxist kujunes hiljem üks juhtivaid lennukitootjaid. Tehases ehitati esimene Vene sõjaväe õhulaev Jastreb. Pärast tootmispindade laiendamist hakati alates 1913. aastast valmistama Prantsuse Nieuporti ja Farmani tüüpi lennukeid. Esimese maailmasõja puhkemine tõi kaasa märkimisväärse toodangu kasvu ning lisandusid Morane-Saulnieri ja Voisini tüübid. Kui aastane toodang oli 1914. aastal 180 lennukit, siis 1917. aastaks kasvas see 492 lennukini. Prantsuse mudelite ehitamist jätkati ka pärast Oktoobrirevolutsiooni.
1918. aastal sai Duxi tehastest Riiklik Lennukitehas nr 1 (Государственный авиационный завод), lühendatult GAS-1. Alates 1920. aastatest toodeti Nikolai Polikarpovi disainitud mudeleid nagu U-2 ja R-5. Ka selle arendused ehitati 1930. aastatel (I-15, I-16 ja I-153). Teise maailmasõja ajal tootis GAS-1 eranditult sõjalennukeid, näiteks IL-2. Pärast sõja lõppu keskenduti Sergei Iljušini tsiviilmudelitele nagu IL-12, IL-14 ja IL-18. Alates 1962. aastast on toodetud ainult Mikojan-Gurevitš (MiG) tüüpe (MiG-21, MiG-23 ja MiG-29). 1995. aastal sai MiG osaks Moskva Lennundustööstusettevõttest (Московское авиационное производственное обединение).[7]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
