![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b6/Former_Yugoslavia_wartime_animation_92-95.gif/640px-Former_Yugoslavia_wartime_animation_92-95.gif&w=640&q=50)
Jugoslaavia sõjad
From Wikipedia, the free encyclopedia
Jugoslaavia sõjad olid rahvuslikud konfliktid endise Jugoslaavia Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi territooriumil, mis toimusid aastatel 1991–2001.
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2018) |
Need sõjad aitasid kaasa Jugoslaavia riigi lagunemisele, kui liiduriigid kuulutasid ennast iseseisvaks. Kui ülejäänud maailm tunnustas vasttekkinud riike, siis nendes riikides olid põhiliselt serblaste ja albaanlaste rahvusvähemuste probleemid lahendamata. Neid sõdasid loetakse eraldiseisvateks militaarseteks konfliktideks, mis toimusid ja mõjutasid enamikku endistest Jugoslaavia vabariikidest: [1][2][3]
- Sloveenia iseseisvussõda (1991)
- Horvaatia iseseisvussõda (1991–1995)
- Bosnia sõda (1992–1995)
- Kosovo sõda (1998–1999)
- Preševo oru ülestõus (1999–2001)
- Makedoonia ülestõus (2001)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b6/Former_Yugoslavia_wartime_animation_92-95.gif/640px-Former_Yugoslavia_wartime_animation_92-95.gif)
Sõjad lõppesid enamjaolt rahukõnelustega, mis hõlmas uute riikide rahvusvahelist tunnustamist, kuid suurehulgalise majandusliku kahjuga regioonis. Alguses otsis Jugoslaavia Rahvaarmee (JNA) taga Jugoslaavia terviklikkuse säilitamist hävitades föderatsioonist lahkulöönud valitsused, kuid JNA läks üha rohkem Serbia valitsuses oleva Slobodan Miloševići mõjuvõimu alla, kes kutsus esile Serbia natsionalistlikku retoorikat ja oli valmis toetama Jugoslaavia riiki nii palju, et säilitada Serbiat ühtse riigina. Selle tulemusena hakkas JNA kaotama sloveenlasi, horvaate, albaanlasi, bosnialasi ja makedoonlasi ning tõhusalt sai sellest Serbia armee.[4] ÜRO 1994 raporti kohaselt ei olnud Serbia eesmärgiks Jugoslaavia taastamine, vaid "Suure Serbia" loomine Horvaatia ja Bosnia aladelt.[5]
Tihti kirjeldatakse seda kui kõige ohvriterohkemat konflikti Euroopas pärast teist maailmasõda. Konfliktid said kurikuulsaks toime pandud sõjakuritegude, etniliste puhastuste, inimsusvastaste kuritegude ja vägistamiste poolest. Tegemist oli pärast teist maailmasõda Euroopas esimeste konfliktidega, kus mõisteti ametlikult kohut genotsiidi korraldanud inimeste üle ning süüdistati neid sõjakuritegudes.[6] ÜRO abil moodustati Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal, mis hages neid süüdistusi.[7]