Johann I hüüdnimega Teoloog (u.1211 – 1. august 1264) oli Mecklenburgi isand 1234. aastast kuni oma surmani.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2020) |
 | Artiklis puuduvad viited. (Juuli 2020) |
Elu
Ta oli Heinrich Borwin II vanem poeg.
Ta valitses Mecklenburgi koos oma vendadega, kuni nad otsustasid territooriumi 1234. aastal jagada. Vanema pojana sai ta esivanemate kodumaa. 1227. aastal võitis ta taanlasi Bornhövedi lahingus, vabastades sellega Mecklenburgi Taani ülemvõimu alt. Kuid Saksi-Lauenburg ja Holstein hakkasuid seejärel nõudma võimu Mecklenburgi üle ja ta pidi oma suveräänsuse säilitamiseks nende vastu sõda pidama. 1255. aastal kaotas tema vend Pribislaw I oma Parchim-Richenbergi isandkonna pärast konflikti Schwerini piiskopi Rudolf I-ga. Pribislaw võeti piiskopi poolt vangi ja tema vennad jagasid tema territooriumi omavahel, kus Johann I sai Sternbergi.
Johann I toetas kirikut ja sakslaste asumist Mecklenburgi, mis oli tema valitsemisajal ikka veel peamiselt slaavi asustusega. 1262. aastal sõlmis ta liidu Welfidega Taani vastu.
Ta suri 1264. aastal ja maeti Doberaner Münsterisse.
Abielu ja lapsed
Johann I abiellus Hennebergi krahvi Poppo VII tütre Luitgardiga. Nad said järgmised lapsed:
- Heinrich I, hüüdnimega "Palverändur"
- Albrecht I, kaasvalitseja 1264. või 1265. aastast
- Hermann, Schwerini toomhärra
- Elisabeth
- Nikolaus III, Lübecki kanoonik, kaasregent 1275-1283, kui Heinrich I oli Egiptuses vangis
- Poppo, suri enne 1264. aastat
- Johann II, kaasregent 1264-1283
| Eelnev Heinrich Borwin II |
Mecklenburgi isand 1234-1264 |
Järgnev Heinrich I ja Albrecht I |
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.