Jim Marrs
Ameerika Ühendriikide ajakirjanik From Wikipedia, the free encyclopedia
Ameerika Ühendriikide ajakirjanik From Wikipedia, the free encyclopedia
James Farrell Marrs Jr. (5. detsember 1943 Fort Worth, Texas – 2. august 2017 Springtown, Texas) oli ameerika uudistereporter, kolledžiõpetaja ja vandenõuteooriaid levitav kirjanik.
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Tema isa, sügavusklik baptist, oli teraskonstruktsioonielementide müüja Saint Louises asuvas ettevõttes.
Jim Marrs lõpetas 1966. aastal Põhja-Texase Ülikooli bakalaureusekraadiga ajakirjanduse erialal ning 1968. aastal lõpetas ta magistrikraadiga Texase Tehnikaülikoolis Lubbockis.
Pärast tehnikaülikooli lõpetamist astus ta USA relvajõududesse[viide?]. Pärast armeest vabanemist 1968. aastal töötas ta ajalehes Fort Worth Star-Telegram, kajastades põhiliselt politsei- ja muid uudiseid nii kohalikus kui ka Euroopa ja Kesk-Aasia mastaabis. Vietnami sõja ajal liitus ta USA Armee 4. luurerügemendiga ja teenis sõjakoldes. Tsiviilellu naasnult jätkas ajakirjanikutööd, kajastades põhiliselt lennundustehnoloogia uudiseid ja tegutsedes ka uuriva reporterina.
Oma uuriva reporteri päevil asus ta uurima John F. Kennedy mõrvalugu. Pärast paljude Dallase Politseidepartemangu töötajate küsitlemist jõudis ta veendumusele, et Warreni Komisjon oli valitsuse poolt organiseeritud varjamaks JFK mõrva piinlikke üksikasju. Jätkates uurimist, küsitles ta veel paljusid Dallase linna ja maakonna ametnikke ning teisi olulisi võtmetunnistajaid.
1976. aastal hakkas Marrs õpetama Texase Ülikoolis kursust JFK elust ja surmast. Ta lahkus Fort Worth Star-Telegrami juurest 1980. aastal ja hakkas tööle vabakutselise ajakirjanikuna, kuid jätkas ka JFK surma asjaolude uurimist. Pärast pikka uurimist ja tunnistajate küsitlemist jõudis Marrs veendumusele, et Lee Harvey Oswald oli valitsuse poolt ette lükatud ohvrilammas, ning 1989. aastal ilmus temalt raamat "Crossfire: The Plot That Killed Kennedy" – "Risttuli; Vandenõu, mis tappis Kennedy". Raamatus avaldatu võeti vastu suhteliselt kriitiliselt, kuid raamat jõudis veebruaris 1992 New York Times müügiedetabeli tippu. Selle raamatu põhjal tegi režissöör Oliver Stone mängufilmi "JFK"; Marrs oli selle produktsiooni ja stsenaariumi peakonsultant.
1980. aastal võttis Marrs end igapäevasest palgatööst vabaks, kirjutas vahel midagi ajakirjaniku ja kirjanikuna või andis nõu avalike suhete konsultandina. Ta andis ta välja maakonnalehte ja iganädalast turismifirma brošüüri ning tootis mitu telesaadet kaabeltelevisioonidele ja videoid, mida on võimalik osta tema kodulehe vahendusel.
1992. aastast töötas Marrs ligi kolm aastat, tehes uurimist ja lõpetades raamatut, mis käsitleb ülisalajast CIA ehk Luure Keskagentuuri programmi parapsühholoogiasse kuuluva ala kaugtunnetuse ("Remote Viewing") kohta. Raamatu avaldamisest keelduti teadmata põhjustel 1995. aastal. Paar kuud hiljem avaldas Washington Post kirjutise USA Armee samasuunalistest uurimistöödest ning kohe ka CIA, kes teatas oma analoogilisest programmist. Praeguseks on raamat trükki jõudnud ja saadaval autori veebilehe vahendusel.
1997. aastaks lõpetas Marrs raamatu "Alien Agenda", mis käsitleb põhjalikult ufosid. Raamatu avaldas kirjastus HarperCollins. Hiljem esines Marrs ufoteemalistel konverentsidel nagu Annual International UFO Conference ja Annual Gulf Breeze UFO Conference. Publisher's Weekly nimetas "Alien Agendat" kõigi aegade parimaks ufoteemaliseks raamatuks[viide?]. Sellest sai USA menukaim ufoteemaline teos. Alates 2000. aastast õpetas Marrs ufoteemalist kursust Texase Ülikoolis Arlingtonis.
2000. aasta alguses avaldas Harper Collins raamatu "Rule by Secrecy" ehk "Saladusega valitsedes", milles on uuritud salaseltside ajalugu ja ühendusi muistsete seltsideni, mis õpetasid niinimetatud Ancient Mystery õpetust alates Egiptuse riigi tekkimisest. 2003. aastal ilmus temalt raamat The War on Freedom ehk "Sõda vabaduse vastu", milles ta uuris vandenõusid ja muid vastukäivusi 9/11 sündmuse kontekstis ja selle tagajärgedest USA-le kui riigile ja tema inimestele.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
