Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel
From Wikipedia, the free encyclopedia
1936. aasta suveolümpiamängude jalgpalliturniir peeti 3.–13. augustini Berliinis. Olümpiavõitjaks tuli Itaalia. Itaalia oli tulnud 1934. aastal maailmameistriks ja oli sellega ka suurim favoriit. Üheks favoriidiks kuldmedalile olnud Saksamaa kaotas veerandfinaalis Saksa riigipeade silme all 2:0 Norrale. Hõbemedali võitis Austria ja pronksi Norra meeskond.
Jalgpall 1936. aasta suveolümpiamängudel | |||
Korraldaja: , Berliin | |||
<: Amsterdam 1928 | London 1948 :> | ||
1900 · 1904 · 1908 · 1912 · 1920 · 1924 · 1928 · 1948 · 1952 · 1956 · 1960 · 1964 · 1968 · 1972 · 1976 · 1980 · 1984 · 1988 · 1992 · 1996 · 2000 · 2004 · 2008 · 2012 · 2016 · 2020 |
1932. aasta suveolümpiamängudel Los Angeleses ei kuulunud jalgpall olümpiamängude programmi, sest jalgpalli üha kasvav professionaalsus muutis amatööriks ja profiks kindlaks tegemise raskeks. FIFA korraldas esimese maailmameistrivõistluste 1930. aastal ja profimängijad said turniiril osaleda. Selle tõttu jättis ROK 1932. aasta olümpiamängudelt jalgpalli välja, kuna olümpiale lubati ainult harrastussportlasi. Jalgpalli aktsepteeris ROK taas 1936. aasta olümpiamängudel, kuid kooskõlas amatöörreeglitega. Võistkonna mängijatel ei olnud lubatud saada oma mängu eest hüvitist, sealhulgas mängijate tööandjatele makstavat hüvitist. See ei võimaldanud mitmeid Euroopa ja Lõuna-Ameerika riike turniiril osalema. Oli siiski lubatud riikidel edaspidi osalema oma parimaid mängijaid ainult juhul, kui amatöör või elukutseline (kui riiklikud ühendused aitasid sellist reeglit täita), kus riiklikult toetati professionaalseid mängijaid.
Kuna jalgpall kogus kõige rohkem pealtvaatajaid ja korraldajad vajasid sissetulekut, otsustati uuesti jalgpalliturniir programmi lisada. 16 osalejast neli osalesid koos oma amatöörmeeskonna ja elukutseliste mängijatega, nimelt Suurbritannia, Austria, Ungari ja Itaalia. Hiina ja Jaapan mängisid Aasia meeskondadena esimest korda väljaspool Aasiat, kaheksandikfinaalis oli Jaapanil Rootsi vastu üllatuslik ülekaal. Toonased Lõuna-Ameerika parimad meeskonnad Uruguay ja Argentina, kes selgitasid 1928. aastal veel omavahel olümpiavõitjad, ei osalenud. Selle asemel mängis 1935. aastal Lõuna-Ameerika meistrivõistlustel kolmas Peruu esimest korda rahvusvahelistel kohtumistel väljaspool Lõuna-Ameerikat.
Saksamaa meeskond oli üks favoriite, olles alates 4. detsembrist 1932. aastal kaotanud vaid ühe kodumängu. Esimeses mängus sai Luksemburg alistatud 9: 0, kuid teises mängus hilisema pronksimeeskonna Norra vastu tuli lõpp Saksamaa koondise jaoks. Olümpiavõitjaks tuli küll maailmameister Itaalia, kuid koosseisus polnud ühtegi mängijat 1934. aasta maailmameistriks tulnud võistkonnast. Kaks aastat hiljem tulid Itaalia võidukast meeskonnast jalgpalli maailmameistriks Sergio Bertoni, Alfredo Foni, Ugo Locatelli ja Pietro Rava.
Toimumiskohtadeks olid Berliini olümpiastaadion, Posti staadion, Mommseni staadion ja Hertha-Platz am Gesundbrunnen. Berliini olümpiastaadionil toimunud poolfinaalis Itaalia ja Norra ning pronksimängus Norra ja Poola vahel oli 95 000 pealtvaatajat, seega oli olümpiamängudel kuni 24. oktoobrini 1968. aastal kõige rohkem pealtvaatajaid. Mehhikos ületati Jaapani ja Mehhiko vahelise kolmanda koha mängus see rekord.