Józef Gosławski

Józef Jan Gosławski (24. aprill 1908 Polanówka – 23. jaanuar 1963 Varssavi) oli poola skulptor ja medalikunstnik.

Gosławski sündis Lublini vojevoodkonnas Polanówkas ja kasvas üles samas vojevoodkonnas Wąwolnicas. Tal oli kaks venda ja kaks õde. Ta õppis läheduses olevas Kazimierz Dolny linnas olevas ehituskunstikoolis ja pärast selle lõpetamist sooritas edukalt sisseastumiseksamid Krakovi kunstiakadeemiasse, aga oli õpingute alustamiseks liiga noor. Seetõttu jätkas ta õpinguid Krakovi riiklikus kujunduskunsti- ja kunsttööstuskoolis. 1932 asus ta lõpuks õppima Krakovi kunstiakadeemiasse. Seejärel õppis ta Varssavis ja sai stipendiumi õpingute jätkamiseks Roomas. Seal lõpetas ta 1937 kuningliku kunstiakadeemia ja jäi Itaaliasse kuni 1939. aastani. Ta osales Itaalias elavate poola kunstnike rühmituse "Kapitol" tegevuses, täites aseesimehe ülesandeid ja esinedes nende rühmanäitustel.

Gosławski sõjaeelne looming on peaaegu täielikult kaduma läinud. Tema varased teosed näitasid kubismi mõju, millele Itaalias lisandus renessansskunsti mõju, mis on eriti märgatav Roomas valminud medalites ja ilutaldrikutes.

1939. aasta juulis tuli Gosławski Poolasse tagasi. Ta pidi hakkama Varssavi kuningalossis konservaatorina tööle, aga Teise maailmasõja puhkemise tõttu ei saanud ta ametisse asuda. Okupatsisiooniaja saatis ta mööda kodukülas Wąwlnicas. Sõjaaeg ei läinud tema loomingulise tegevuse jaoks kaduma. Sel ajal hakkas ta huvituma pisiplastikast. Sel ajal loodud medalid on peamiselt seotud poola rahva märterlusega.

Pärast sõda töötas ta natuke aega Kazimierz Dolnys majade restauraatorina. 1947 hakkas ta Poznańis riiklikus kunstikoolis tööle medalikunsti ja metallskulptuuri õppetooli juhatajana. Ühtlasi oli ta Poola Kunstnike ja Skulptorite Liidu (ZPAP) Poznańi osakonna juhataja.

Gosławski abiellus 1948 oma õpilase Wanda Mankiniga. Neil oli kaks tütart Bożena Stefania ja Maria Anna. 1956 kolis ta perega Varssavisse, kus sai ZPAP skulptuuriosakonna juhatajaks. Józef Gosławski suti ootamatult 1963.

Gosławski kujundas münte (nt kalamehe kujutisega viiezlotine), medaleid (nt "Aasta 1939") ja monumente. Üks tema kõige tuntumaid töid on Fryderyk Chopini monument Żelazowa Wolas, mille skulptor lõi 1955, ent mis avati alles pärast tema surma, 13. juulil 1969. Gosławski võitis arvukalt kunstikonkursse ning pälvis Poola Vabariigi hõbedase teeneteristi.

Józef Gosławski töid on raske liigitada. Pidev visandamine ja kunstiline rahutus suunasid teda kasutama eri vorme ja materjale. Kuid tema kunsti keskmes oli alati inimene - nii kangelasena kui ka igapäevaelus. Gosławski oli tagasihoidlik ja sõbralik ning isegi tema karikatuurid, mis on skulptorite jaoks väga haruldane žanr, kannavad endas pigem heatahtlikku huumoritaju kui õelust.

Gosławski eluajal toimus tal 14 isikunäitust. Kokku esitleti tema teoseid enam kui 60 näitusel Poolas ning rohkem kui 20 näitusel välismaal.

Józef Gosławski on maetud Varssavi Powązki kalmistule.