![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2a/Ironie-Larousse-1897-p329.png/640px-Ironie-Larousse-1897-p329.png&w=640&q=50)
Irooniamärk
From Wikipedia, the free encyclopedia
Irooniamärk on lauselõpumärk, millega antakse märku, et lauset tuleb lugeda iroonia või sarkasmi võtmes.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/2a/Ironie-Larousse-1897-p329.png/640px-Ironie-Larousse-1897-p329.png)
Üks esimesi ja tuntumaid irooniamärgi vorme on Inglismaa trükkali Henry Denhami poolt 1580. aastatel pakutud perkontatsioonimärk ning Marcellin Jobard'i ja Alcanter de Brahmi juurutatud irooniamärk, mis mõlemad kujutavad veidi eri kujul peegeldatud küsimärki — "⸮".
Hervé Bazin pakkus oma 1966. aasta essees "Kitkugem lindu!" välja iroonia väljendamiseks lauselõpumärgina kreeka ψ koos punktiga selle all — "". Lisaks pakkus ta välja hulga teisi innovaatilisi lauselõpumärke nagu kahtlusemärk (
), süüdistusmärk (
), tunnustusmärk (
), autoriteedimärk (
) ja armastusmärk (
).
Hollandi raamatukirjastajate ja -müüjate ühendus Collectieve Propaganda van het Nederlandse Boek (CPNB) pakkus 2007. aastal välja irooniamärgi kujul "".
- Alcanter de Brahm 1899
- perkontatsioonimärk Unicode-süsteemis
- Hervé Bazin 1966
- CPNB 2007. aasta pakkumine
Iroonia või sarkasmi väljendamiseks on pakutud ka tagurpidi kaldkirja ja pea peale pööratud emojit — "🙃".[2]