Hispaania pärilussõda

Hispaania pärilussõda (1701–1714) oli 18. sajandi alguspoole suurimaid sõjalisi kokkupõrkeid Euroopas. Selles osalesid peaaegu kõik toonased Euroopa suurriigid.

Hispaania pärilussõda
Toimumisaeg	1701–1714
Toimumiskoht	Euroopa, peamiselt Madalmaades, Itaalias ja Hispaanias
Tulemus	Sõja tulemusena jäi Hispaania troon Bourbonide soost Felipe V-le
Osalised
Habsburgid Saksa-Rooma riik Suurbritannia kuningriik Hollandi Vabariik Portugali kuningriik Preisi kuningriik Savoia hertsogkond Bourbonid Prantsusmaa kuningriik Hispaania kuningriik Baieri hertsogkond
Väejuhid või liidrid
Saksa-Rooma keiser Leopold I Prantsusmaa kuningas Louis XIV

Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keisri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga järglasteta Carlos II surma.

Hispaania kuningas Carlos II oli pärandanud oma valdused Bourbonide dünastia Louis XIV pojapojale Philippe'ile, kes Hispaania kuningana võttis hispaaniapärase nimekuju Felipe V.

Euroopa ca 1700, enne Hispaania pärilussõda

Saksa-Rooma keiser Leopold I aga soovis Hispaania troonil näha endiselt Habsburgide soost kuningat ning alustas sõda Louis XIV Prantsusmaa vastu. Saksa-Rooma vägede poolel astusid sõtta ka teised Prantsusmaa ülemvõimupüüdlusi piirata soovivad Euroopa suurriigid: Suurbritannia kuningriik, Hollandi vabariik, Portugali kuningriik, Preisi kuningriik ja Savoia hertsogkond.

Prantsusmaa ja Hispaania poolel sõdisid katoliikliku Baieri hertsogkonna väed.

Vaenutsevad pooled, nii Prantsusmaa kui ka temavastased mereriigid Inglismaa (hiljem Suurbritannia), Holland ja Austria püüdsid enda poole võita ka võimsa sõjalise jõuga Rootsit, kes oli aga kistud Taani, Saksimaa ja Venemaa sõlmitud Põhjaliidu poolt 1700. aastal Riia piiramisega alanud Põhjasõtta.

Lahingud toimusid mitmel pool Euroopas, peamiselt Madalmaades, Itaalias ja Hispaanias ning ka Põhja-Ameerikas, kus peeti Kuninganna Anne'i sõda (1702–1713), Prantsusmaa ja Hispaania, kes oli Prantsusmaa liitlane ning Inglismaa vahel, kuhu olid kaasatud sõtta ka arvukalt põlisameeriklaste hõime, kes olid liitlased mõlemale riigile.

Sõja tulemusena jäi Hispaania troon küll Bourbonide soost Felipe V-le, keda toetas Louis XIV, kuid Prantsusmaa hegemooniale Euroopas oli pandud selgelt piir. Gibraltar läks Suurbritanniale, Lombardia (kaasa arvatud Milano) ning Hispaania Madalmaad (Belgia) Püha Rooma riigi koosseisu (Austria keisri võimu alla).

Vaata ka

• Põhjasõda, Põhja- ja Kesk-Euroopas (1700–1721)