Hippolyte

Hippolyte oli vanakreeka mütoloogias amatsoonide kuninganna, sõjajumal Arese ja amatsoonide kuninganna Otrera vanim tütar. Ta päris emalt amatsoonide kuninganna tiitli.

Herakles tapab Hippolyte. Vaasimaal 6. sajandist eKr

Isa Ares andis Hippolytele imekauni vöö, mida on nimetatud ka võlutud vööks, ent ükski jutustaja ei märgi, milles võluvõime seisnes. Selle äratoomine oli Heraklese üheksas vägitöö. Vöö käskis Heraklesel tuua Eurystheus oma tütre Admete palvel. Herakles purjetas amatsoonide maale koos Ateena kuninga Theseuse, Sthenelose ja Telamoniga. Pole teada, kas retkel osales Eurystheuse isa ja Heraklese vanaonu Sthenelos või tema nimekaim.

Herakles lubas rahumeelselt lahkuda, juhul kui Hippolyte vöö loovutab. Hippolyteni olid juba jõudnud kuuldused Heraklese vägitöödest, mistõttu eelistas ta tüli vältida ja loovutas vöö vabatahtlikult. Järgnenud peo käigus läks Hippolyte õde ja troonipärija Antiope Heraklese laevale. Mõne versiooni järgi viidi ta sinna vägisi. Järgnes relvastatud kokkupõrge amatsoonide ja kreeklaste vahel, mille käigus Herakles tappis Hippolyte ja põgenes koos oma meeste, vöö ja Antiopega. Väidetavalt tappis Herakles kuninganna kogemata ja kurvastas hiljem väga. Hippolytele järgnes troonil tema õde Penthesilea.

Ateena kuningas Theseus viis Antiope Ateenasse ja abiellus temaga. On ka väidetud, et Hippolyte jäi ellu, sõitis Ateenasse ja abiellus Theseusega, kellega sai ühe lapse, poja Hippolytose. Legend, et Theseuse naine suri sünnitusel, on tõenäoliselt vale, sest uue naise võttis Theseus alles siis, kui Hippolytos oli hilisteismeline.

Teise legendi järgi hülgas Theseus oma naise noorema ja kaunima Phaidra pärast. Antiope (või Hippolyte) kutsus amatsoonid appi ja need ründasid laevastikuga Ateenat Theseuse ja Phaidra pulmapäeval, ent said lüüa ja Antiope (või Hippolyte) langes lahingus. Theseuse eluajal Ateena rohkem ei sõdinud.