![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/23/Suffolk-stoats.jpg/640px-Suffolk-stoats.jpg&w=640&q=50)
Kärp
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kärp (Mustela erminea) on kärplaste sugukonda kärbi perekonda kuuluv kiskja. Rahvasuus on teda kutsutud ka lahitsaks ja hermeliiniks.
![]() |
See artikkel räägib loomast, rautatud sõjanuia kohta vaata artiklit Kärp (nui) ja kirjastuse kohta Kärp (kirjastus). |
Kärp | |
---|---|
![]() | |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Kiskjalised Carnivora |
Sugukond |
Kärplased Mustelidae |
Alamsugukond |
Päriskärplased Mustelinae |
Perekond |
Kärp Mustela |
Liik |
Kärp |
Binaarne nimetus | |
Mustela erminea (Linnaeus, 1758) | |
![]() |
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/44/Mustela.erminea.jpg/320px-Mustela.erminea.jpg)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a8/Mustela_erminea_10Aug2009_1.jpg/640px-Mustela_erminea_10Aug2009_1.jpg)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/c/c5/Mustela_erminea_10Aug2009_2.jpg/640px-Mustela_erminea_10Aug2009_2.jpg)
Kärbi levila ulatub Iirimaast, Püreneedest ja Alpidest üle suurema osa Euroopast. Kärp ei ela Balkanil ja Türgis. Venemaa Euroopa-osas ulatub kärbi levila Põhja-Jäämere rannikust kuni Volga ja Doni alamjooksuni ja Araali mere põhjarannikuni, kuid Krimmis kärpe ei ela. Aasias elavad kärbid Kaukaasias, Kasahstanis, Afganistanis, Kirde-Hiinas, Mongoolias ja Põhja-Koreas kuni Kamtšatka, Sahhalini ja Hokkaidoni. Kärp asustab ka Gröönimaad ja peaaegu kogu Põhja-Ameerikat. Eestis võib kärpi kõikjal kohata, kuid ta pole kuigi arvukas.[1]
Kärbi konkurent toidu ja elupaiga osas on nirk. Ka nende levila kattub suuresti. Levila lõunaosas on nirk kärbist märksa arvukam, põhjaosas aga vastupidi. Suurima asustustiheduse saavutab kärp Lääne-Siberi ja Põhja-Kasahstani metsasteppides.[1]
Kärbil on teadaolevalt 34 alamliiki. Uuemad uuringud näitavad, et tegu on hoopis kolme erineva liigiga. Selle kohaselt levib Euraasias 18 alamliigiga esindatud Mustela erminea ning Põhja-Ameerika keskosas 13 alamliigiga Mustela richardsonii. Alaska kaguosas Walesi printsi saarel ja Briti Columbia Haida Gwaii saarestikus elab aga kolme alamliigiga Mustela haidarum.[2]