Henri Poincaré
From Wikipedia, the free encyclopedia
Jules Henri Poincaré (29. aprill 1854 Nancy – 17. juuli 1912 Pariis) oli prantsuse matemaatik, astronoom, füüsik ja teadusfilosoof. Pariisi ülikooli professor.
Henri Poincaré | |
---|---|
Sünniaeg |
29. aprill 1854 Nancy (Prantsusmaa) |
Surmaaeg |
17. juuli 1912 (58-aastaselt) Pariis (Prantsusmaa) |
Matmispaik | Montparnasse'i kalmistu |
Haridus | filosoofiadoktor |
Alma mater | |
Amet | kirjanik |
Autasud | Matteucci medal, Põhjatähe orden |
Autogramm | |
Poincaré ema oli Eugénie Launois, tema isa Léon Poincaré tegutses Nancy ülikooli meditsiiniprofessorina. Léoni venna, Antoine Poincaré pojast Raymond Poincarést sai tuntud riigitegelane. Henri Poincaré õde Aline oli abielus filosoof Emile Boutroux'ga.
Poincaré uurimisvaldkonnad olid mitmekesised, mistõttu teda tihti nimetatud matemaatika "viimaseks universalistiks". Poincaré on avaldanud olulisi töid arvuteooria, algebra, topoloogia, teoreetilise füüsika, matemaatilise füüsika, taevamehaanika ja teadusfilosoofia alalt. Kombinatoorse topoloogia ja diferentsiaalvõrrandite kvalitatiivse teooria aluste ning konventsionalismi rajaja. Sõnastas 1904–1905 Einsteinist sõltumatult relatiivsusteooria põhivõrrandid. Arendas kolme keha probleemi.