Gregorius VIII
From Wikipedia, the free encyclopedia
Gregorius VIII (Alberto di Morra, ka Alberto di Sartorio di Mora; 1105 või 1110 ? – 17. detsember 1187) oli paavst oktoobrist detsembrini 1187. Ta oli 173. paavst.
![]() |
See artikkel räägib paavstist; vastupaavsti kohta vaata artiklit Gregorius VIII (vastupaavst) |
Gregorius VIII | |
---|---|
Sünninimi | Alberto di Morra |
Valitsemisaja algus | 21. oktoober 1187 |
Valitsemisaja lõpp | 17. detsember 1187 |
Eelkäija | Urbanus III |
Järeltulija | Clemens III |
Sünnikuupäev | 1105 või 1110 |
Sünnikoht | Benevento |
Surmakuupäev | 17. detsember 1187 |
Surmakoht | Pisa |
Alberto di Morra sündis Beneventos Sartorius (Sartorio) di Morra peres.
Morra õppis Prantsusmaal, kus ta võis Laonis liituda Saint-Martini premonstratensiaani regulaarkanoonikutega. Ta jätkas õpinguid Bologna ülikooli õigusteaduskonnas, sai magistrikraadi ja seejärel õigusteaduste professoriks.
Morra määrati detsembris 1155 Sant' Adriano kardinaldiakoniks ja 1158 San Lorenzo in Lucina kardinalpreestriks,
Ta oli 1161–1162 legaat Dalmaatsias ja Ungaris. Ta vahendas 1163 paavsti tüli Saksa-Rooma keisri Friedrich I Barbarossaga. 1165–1166 oli ta taas legaat Dalmaatsias ja 1166 Spalato peapiiskopkonna administraator. Aleksander III saatis ta 1171–1173 legaadina Prantsusmaale Inglismaa kuninga Henry II juurde, kellel olid Prantsusmaal suured valdused. Morra pidi legaadina uurima Canterbury peapiiskopi Thomas Becketi mõrva ja saavutama Henry II meeleparanduse, kohtudes kuningaga Caenis ja mais 1172 Avranches'is.
Morra oli legaat Portugalis, kus ta kroonis kuningaks Afonso I. 1177, 1179 ja 1180 oli ta legaat Põhja-Itaalias. Ta sai 22. veebruaril 1178 Rooma kantsleriks ja kirjutas selles ametis teose "Forma dictandi". 1182 määrati ta kardinal protoprete ametisse.
Morra rajas kardinalina Beneventosse kloostri. Ta oli Santiago de la Espada rüütliordu toetaja ja koostas 1175 ordu reeglid. Ta rajas Sant' Andrea in Plate ja Santi Trinità di Palazzolo regulaarkanoonikute ordud.
Kardinal Morra osales 4 paavsti valimistel 1159–1187.