Gotha G.IV oli Saksa raskepommitaja. Seda kasutas esimeses maailmasõjas Luftstreitkräfte ning see oli maailma esimene masstoodetud suurlennuk.

Quick Facts Tüüp, Tootja ...
Gotha G.IV
Thumb
Tüüp Raskepommitaja
Tootja Gothaer Waggonfabrik
Siemens-Schuckert
LVG
Riik  Saksa Keisririik
Disainer Hans Burkhard
Esmalend 1916
Võeti kasutusele märts 1917
Põhikasutaja Luftstreitkräfte
Toodanguarv 230
Meeskond 3
Pikkus 12,2 m
Tiivaulatus 23,7 m
Tiivapindala 89,5 m2
Tühimass 2413 kg
Maksimaalne stardimass 3648 kg
Mootor 2 Mercedes D.IVa
mõlemad 193 kW (260 hj)
Tippkiirus 135 km/h
Lennulagi 5000 m
Lennukaugus 810 km
Relvastus 2 või 3 7,92-mm Parabellum MG 14 kuulipildujat
Kuni 500 kg pomme
Close

Kasutajad

  •  Austria-Ungari
    • Austria-Ungari lennuüksused
  •  Holland
    • Hollandi kuninglik õhuvägi: üks G.IV oli sunnitud augustis 1917 Bad Nieuweschansis Groningenis maanduma, kuna üks selle propelleritest lõhknes. Hollandlased parandasid lennuki, kuid see purunes kaks kuud hiljem esimesel katselennul Soesterbergis. Eemaldati lõplikult registrist 1919. aastal.
  •  Poola
    • Poola õhuvägi: Poola üksused said suure Poola ülestõusu ajal 1919. aastal ühe lennuki sõjasaagiks. Lennuk parandati ning see jõudis teenistusse 1920. aastal. Seda lennukit kasutati 1920. aasta maist augustini Nõukogude-Poola sõjas, augusti lõpus sai see kannatada ning võeti teenistusest maha. Aastal 1921 anti Poolale reparatsioonide raames teinegi lennuk, kuid seda kasutusse ei võetud.
  •  Saksa Keisririik

Vaata ka

  • Saksa strateegiline pommitamine esimeses maailmasõjas
  • Gotha G.V
  • AEG G.III
  • AEG G.IV
  • AEG G.V
  • Friedrichshafen G.II
  • Friedrichshafen G.III
  • Saksamaa sõjalennukite loend
  • Pommituslennukite loend

Kirjandus

  • Grosz, Peter M. (1966). The Gotha GI - GV. Leatherhead, Surrey: Profile Publications.
  • Grosz, Peter M. (1994). Gotha!. Berkhamstead, Hertfordshire: Albatros Productions.
  • Hallade, Jean (detsember 1977). Quand les Gothas bombardaient Paris... [When the Gothas Bombed Paris...]. Le Fana de l'Aviation (prantsuse). Lk 28–30. ISSN 0757-4169.

Wikiwand in your browser!

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.

Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.