Galiitsia-Volõõnia vürstiriik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik ehk Rus'i kuningriik oli Vene (Ukraina) riik ajaloolistel Galiitsia ja Volõõnia aladel, mis tekkis Galiitsia ja Volõõnia vürstiriikide ühendamisel. Riik eksisteeris aastatel 1199–1349 ning oli koos Novgorodi ja Vladimiri-Suzdaliga üks kolmest tähtsamast võimukeskusest, mis tekkisid Kiievi-Vene riigi lagunemisel.
Galiitsia-Volõõnia vürstiriik 1199–1349 | |||||||
Valitsusvorm | Monarhia | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|
Galiitsia-Volõõnia vürst, Vene kuningas |
Roman Mstislavitš (1197–1205) Danilo Romanovitš (1238–1264) | ||||||
Pealinn |
Volodõmõr-Volõnskõi (1199–1238) Halych (1238–1272) Chełm Lviv (1272–1349) | ||||||
Religioon | Õigeusk | ||||||
| |||||||
Riigikeeled | Vanavene keel |
Pärast mongolite sissetungi Kiievi-Venesse 1239–1241 oli Danilo Romanovitš 1246. aastal sunnitud vanduma truudust Batu-khaanile ja Kuldhordile. Sellegipoolest üritas ta Mongolite ikke alt vabaneda ja ebaõnnestunult sõlmida sõjalisi liitlassuhteid teiste Euroopa valitsejatega. Poola kuningas vallutas vürstiriigi 1349. aastal ja sellega lõppesid ka vasallisuhted Kuldhordiga.
Galiitsia-Volõõnia territoorium paiknes läänes Sani ja Wieprzi jõe vahel tänapäeva Kagu-Poolas, idaalad katsid Pinski raba tänapäeva Valgevenes ja lõunas ulatus see Lõuna-Bugi jõeni tänapäeva Ukrainas. Vürstiriigi ümber paiknesid Must-Vene, Leedu suurvürstiriik, Turovi-Pinski vürstiriik, Kiievi vürstiriik, Kuldhord, Ungari kuningriik, Poola kuningriik, Moldova vürstiriik ja Saksa ordu valdused Preisimaal.