From Wikipedia, the free encyclopedia
Galantšoži rajoon (vene keeles Галанчожский район; tšetšeeni keeles Галайн-ЧӀажин кӀошт) on rajoon Venemaal Tšetšeenias, mis taasloodi 2012. aastal.[1][2] Rajoon eksisteeris ka aastatel 1925–1944. Halduskeskus on Galantšoži küla. Vaatamata sellele, et rajoon taasloodi 2012. aastal pole selle piire siiani lõplikult paika pandud.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2023) |
 | See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
| Galantšoži rajoon | |
|---|---|
| tšetšeeni Галайн-ЧӀажин кӀошт | |
| vene Галанчожский район | |
| Pindala: 1500 km² | |
| Elanikke: 9499 (1944) | |
| Rahvastikutihedus: 6,3 in/km² | |
| Keskus: Galantšož | |
.svg) |
Galantšoži rajoon asub Tšetšeenia edelaosas. Piirneb põhjas Atšhoi-Martani rajooniga, kirdes Uruss-Martani rajooniga, idas Šatoi rajooniga, kagus Itum-Kale rajooniga, lõunas Gruusiaga ja läänes Inguššiaga.[3]
1925. aastal moodustati esmakordselt Tšetšeenia autonoomse oblasti osana Galantšoži rajoon, kus see eksisteeris kuni 1929. aastani. See taastati 1935. aastal Tšetšeeni-Inguši ANSV koosseisus. 23. veebruaril 1944 jäeti piirkond pärast vainahhide küüditamist maha. Seejärel rajoon saadeti laiali ja selle territoorium sai Atšhoi-Martani, Itum-Kale ja Sunža rajoonide osaks.
9. jaanuaril 1957 taastati Tšetšeeni-Inguši ANSV. Endistel Galantšoži rajooni elanikel keelati aga piirkonda naasta. Selle põhjus jääb selgusetuks. Rajooni ennast sel ajal ei taastatud.
1992. aastal taastas rajooni taas Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi valitsus oma 1944. aasta eelsetes piirides. 1997. aastal saadeti see aga taas laiali.
2012. aastal taastati Galantšoži rajoon.[4] 2014. aastal taastati rajoon kolmandat korda Tšetšeenia Vabariigi põhiseaduse alusel.
Rajooni rahvaarv oli 1939. aasta rahvaloenduse andmetel 9499 inimest. Nende hulka kuulusid tšetšeenid (enamik 95,7%), venelased (2,8%), ingušid (0,5%) ja ukrainlased (0,4%), aga ka muud vähemusrühmad. Rajoon on mahajäetud alates 1944. aastast.
Enne 1944. aastat oli Galantšoži rajoon Tšetšeenia-Inguši ANSV-i üks suurimaid ja tihedamalt asustatud piirkondi. Ringkonnas oli umbes 140 küla, mis kõik kuulusid ühte 12-st külanõukogust. Sulgudes on kirjas iga külanõukogu halduskeskus.
Galantšoži rajoon on üks ajaloolistest Tšetšeenia osadest, kus legendi järgi tekkisid põlisrahvaste klannid (taipid), kes hiljem moodustasid ühtse tšetšeeni rahva.
Rajooni territooriumil asuvad vara- ja hiliskeskajast pärinevad mälestised. Kõik need esindavad tšetšeeni rahva jaoks ajaloolist ja vaimset väärtust – nende hulka kuuluvad iidsed lahingu- ja elamutornid, kindlused ning tšetšeeni rahva jaoks eriti olulised Galantšoži järv ja Yerdi-Korti mägi.[3]
Ramzan Kadõrov teatas 2018. aasta lõpus, et suured arendusprojektid algavad Galantšoži rajoonis 2019. aastal. Rajoonis algas teedeehitus 2019. aasta alguses ning sama aasta 21. märtsil selgusid plaanid rekonstrueerida rajoonis seitse endist küla, sealhulgas Galantšož, Yalkhara, Äkka, Haibahh, Charmakha, Tsecha-Äkhk ja Merzha.[5]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
