Prantsusmaa skulptor From Wikipedia, the free encyclopedia
Frédéric-Auguste Bartholdi (2. august 1834 Colmar, Prantsusmaa – 4. oktoober 1904 Pariis, Prantsusmaa) oli prantsuse skulptor, kelle tuntuim töö on New Yorgis asuv Vabadussammas.
Frédéric-Auguste Bartholdi | |
---|---|
Frédéric-Auguste Bartholdi 1880. aastal | |
Sündinud |
2. august 1834 Colmar, Prantsusmaa |
Surnud |
4. oktoober 1904 Pariis, Prantsusmaa |
Rahvus | prantslane |
Haridus | École Nationale Supérieure des Beaux-Arts |
Tegevusala | skulptuur |
Tuntud teoseid |
Vabadussammas (1886) "Belforti lõvi" (1880) |
Frédéric-Auguste Bartholdi sündis Ida-Prantsusmaal Alsace’is Colmari linnas 2. aprillil 1834 Itaalia ja Saksa päritolu protestantide peres. Perekonnanimi Bartholdi oli tõenäoliselt 17. sajandi lõpus ladinapärastatud versioon nimest Barthold.[1] Ta oli isa, maaomaniku ja prefektuuri nõuniku Jean Charles Bartholdi (1791–1836) ning ema, Ribeauvillé linnapea tütre Augusta Charlotte Bartholdi (1801–1891) neljast lapsest noorim ning koos vanima venna Jean Charlesiga ainuke, kes elas imikueast kauem.
Bartholdi isa suri 1836. aastal, kui noorim poeg oli kaheaastane. Pärast seda kolis ema koos kahe pojaga Pariisi, kus elasid nende sugulased. Pariisis olles hoidsid nad alal Colmaris asuvat kodu ning tegid sinna pikki külaskäike.[1]
1843.–1852. aastani omandas Bartholdi keskhariduse Pariisis Louis-le-Grandi lütseumis (ka Louis XIV lütseum).[1] Colmaris viibimise ajal õppis ta maalima kunstnik Martin Rossbachi juures.[2] Pariisis õppis ta paralleelselt skulptuuri Antoine Étexi ning arhitektuuri Henri Labrouste'i ja Eugène Emmanuel Viollet-le-Duci käe all. Pärast kooli lõppu suunduski ta École Nationale Supérieure des Beaux-Artsi õppima arhitektuuri ja maalimist, aga alustas ka maaliõpinguid Ary Schefferi käe all tema stuudios. Hiljem otsustas ta keskenduda skulptuurile ning sellest kujuneski ta põhiala.[1]
1853. aastal esitas Bartholdi Pariisi Salongi näitusele hea samariitlase teemalise skulptuurigrupi, mis on hiljem valatud ka pronksi.
1855. ja 1856. aastal reisis Bartholdi oma sõprade, maalikunstniku ja maailmaränduri Édouard-Auguste Imeri ning maalikunstniku ja skulptori Jean-Léon Gérôme’iga Egiptuses, tutvumaks kohalike kolossaalsete arhitektuuriteostega, ning seejärel Jeemenis. Reisilt tõi ta kaasa joonistusi ja fotosid ning reisil kogetu mõjutas ka ta hilisemat loomingut.[3]
1855. aastal kutsuti Bartholdi kodulinna Colmari kavandama sealt pärit sõjaväelase Jean Rappi mälestuseks ausammast. Monument valmis 1856. aastal ja püstitati Champ-de-Marsi parki. Sellest ajast saati hakkas Bartholdi skulptorina laiemat tuntust koguma.
1869. aastal naasis Bartholdi Egiptusse, et esitada Suessi kanali sissepääsu uue tuletorni kavand. Uusklassitsistlikus stiilis töö "Egiptlane tõrvikut kandmas" (L’Égypte éclairant l’Orient) kujutas 26 meetri kõrgust naist tõrvikut hoidmas. Bartholdi oli selle loomiseks saanud inspiratsiooni Abu Simbeli templitest ja Rhodose kolossist.[4] Ta kavand lükati aga kõrge hinna tõttu tagasi ning Port Saidi majakas ehitati hoopis François Coignet’ projekti järgi.
1870. aastal osales Bartholdi Prantsuse-Preisi sõjas. Ohvitserina võttis ta osa Colmari kaitselahingutest. Prantsusmaa kaotusest lööduna kavandas ta järgmistel aastatel mitu monumenti, kus kujutatakse Prantsusmaa kangelaslikkust võitluses Saksamaaga. Nende seas oli ka "Belforti lõvi" (Lion de Belfort), mille loomist alustas ta 1871. aastal, kuid mille lõpetas pärast tööde katkemist alles 1880. aastal. Möirgavat lõvi kujutav punasest liivakivist monument asub Prantsusmaal Belforti departemangus.
Algne idee ehitada Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa vendluse tähistamiseks[5] sammas pärines juba 1865. aastast, kui selle pakkus vestluses Bartholdiga välja ta sõber, õigusteadlane ja poliitik Édouard René de Laboulaye. Ideega edasiliikumise halvas Prantsuse-Preisi sõda. 1875. aastal, pärast Prantsusmaa kolmanda vabariigi asutamist kordas Laboulaye mõjuka ühiskonnategelasena seda mõtet uuesti juba avalikult ning pakkus, et Prantsusmaa võiks rahastada kuju loomist ning Ameerika Ühendriigid kanda hoolt selle asupaiga ja jalami eest. Kokkuvõttes valatigi kuju Pariisis ning liideti hiljem tervikuks New Yorgis.[5]
Pärast seda, kui Bartholdi kodukant Alsace sattus Saksamaa kontrolli alla, süüvis ta tõsisemalt iseseisvuse ja vabaduse temaatikasse. Kuna ta kavandas tol ajal reisi Ameerika Ühendriikidesse, otsustas ta koos Laboulayega, et aeg on küps arutamaks monumendi ehitamist ka mõjukate ameeriklastega. 1871. aastal saabuski Bartholdi Ameerikasse, kus hakkas kuju loomisele toetust koguma.[6] Samal ajal töötas ta välja ka esimesed kavandid.
1875. aastal järgnes avalik kampaania ning avalikustati massiivse ausamba idee: skulptuuri kõrgus oli 45,05 meetrit ja monumendi kõrgus maapinnast tõrvikuni 93 meetrit.[7] Selline suurejooneline plaan tekitas vastuolulisi reaktsioone, kuid võeti üldiselt mõlemal pool Atlandi ookeani hästi vastu. Franko-ameerika liit kogus kuju ehitamiseks üle miljoni frangi. 1879. aastal sai Bartholdi Vabadussamba eest USA disainipatendi. 1886. aasta oktoobris avati kuju Liberty Islandil, sissesõiduteel New Yorgi sadamasse ametlikult kui Prantsuse ja Ameerika inimeste kingitus. Praeguseks on sellest saanud New Yorgi üks populaarsemaid turismiatraktsioone.
Vabadussammas (algselt "Vabadust valgustav sammas", pr La Liberté éclairant le monde, ingl Statue of Liberty) on uusklassitsistlik varase art nouveau tunnustega mälestusmärk, mis kujutab purustatud ahelatest välja astuvat naist, kes hoiab paremas käes vabadustõrvikut ja vasakus käes tahvlit kirjaga "JULY IV MDCCLXXVI" (Ameerika Ühendriikide iseseisvuspäev). Ta kannab seitsme kiirega krooni, mille kiired sümboliseerivad seitset maailmajagu ja mandrit ning ühtlasi seitset merd. Prantsusmaal liikusid kuulujutud, et naise nägu on tehtud Bartholdi ema järgi, ning selles on leitud palju sarnast ka Bartholdi varasema tuletornikavandiga, mis kujutas Egiptuse talunaist.[8] 1984. aastal arvati Vabadussammas UNESCO maailmapärandi nimistusse.[9]
1875. aastal liitus Bartholdi vabamüürlaste Alsace’i-Lorraine’i loožiga Pariisis.[10] 1876. aastal abiellus ta Ameerika Ühendriikides Rhode Islandil alsaslase Jeanne-Émilie Baheux’ga. Abielu oli õnnelik, kuid lastetu.
Ameerikas viibimise ajal kavandas Bartholdi mitu kuju ka kohalikesse linnadesse, nendest tuntuim on Bartholdi purskkaev (Fontaine Bartholdi, 1878), mis asub praegu Washingtonis Kapitooliumi juures botaanikaaias.[11] 1876. aastal valiti ta Philadelphias Ameerika Ühendriikide iseseisvuse 100 aasta täitumise tähistamiseks korraldatud maailmanäituse Prantsusmaa esindajate sekka. Näitusel eksponeeris ta pronkskujusid "Noor viinamarjakasvataja" (Le Petit vigneron, 1869), "Geenius leinas" (Le Génie funèbre, 1866), "Rahu ja vabadus" (Paix et Liberté) ning "Geenius meeleheite kammitsais" (Le Génie dans les griffes de la misère, 1859). Viimase eest pälvis ta pronksmedali.
Bartholdi astus viljaka kujude, monumentide ja portreede loojana Pariisi Salongis üles oma surmani. Ta tegeles ka õlimaali, akvarelli, fotograafia ja joonistamisega.
4. oktoobril 1904 suri Bartholdi 70 aasta vanuses oma kodus Pariisis tuberkuloosi tagajärjel.[12] Ta on maetud Montparnasse'i kalmistule Pariisis.
1922. aastal avati Bartholdide pere kodus Colmaris Bartholdi kodumuuseum.[13]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.