Friedrich Georg von Bunge
Saksamaa ajaloolane (1802–1897) / From Wikipedia, the free encyclopedia
Friedrich Georg von Bunge (13. märts (vana kalendri järgi 1. märts) 1802 Kiiev – 9. aprill 1897 Wiesbaden) oli baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f5/FriedrichGeorgvonBunge.jpg/220px-FriedrichGeorgvonBunge.jpg)
Bunge oli oluline baltisaksa 19. sajandi ajaloolane. Ta avaldas trükis suure hulga seni avaldamata allikaid ja avaldas publikatsioonisarju, mille kaudu teisedki ajaloolased (näiteks Carl Schirren ja Karl Heinrich von Busse) said oma töid ja allikpublikatsioone avaldada.
Ta sündis Kiievis apteekri pojana, kuid pärast isa surma (märtsis 1814) tõi ema ta Tartusse (1815). Alates 1819 õppis ta Tartu ülikoolis õigusteadust. 1823 habiliteerus ta seal eradotsendina. 1826 sai Heidelbergis doktorikraadi õigusteaduse alal ning 1831 Tartu Ülikooli provintsiaalõiguse erakorraliseks ja 1832 korraliseks professoriks. 1842 sai ta Tallinna rae bürgermeistriks ja sündikuks. 1844–1858 oli ta Tallinna raehärra ja linnakonsistooriumi president, 1856–1864 töötas Imperaatori isikliku kantselei II osakonnas provintsiaalõiguse kodifitseerimise alal. Ta oli Riia ja Tallinna aukodanik ning Tartu Ülikooli auliige. Jäänud pimedaks, lõpetas ta teadustegevuse ja elas aastast 1865 Saksamaal.
Ta oli Balti provintsiaalseadustiku kolmanda jao (Balti eraseaduse) koostaja. See hakkas kehtima 1865. aastal ning kehtis Lätis 1937. ja Eestis 1944. aastani.
Teenete eest Balti eraseaduse kodifitseerimisel immatrikuleeriti Friedrich Georg von Bunge 15/27. märtsil 1865 Eestimaa ja 14/26. juunil 1865 Kuramaa rüütelkonda.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/5/53/Bunge_Wappen.jpg/640px-Bunge_Wappen.jpg)
Ta oli Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige.