![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/16/Francis_Hutcheson_b1694.jpg/640px-Francis_Hutcheson_b1694.jpg&w=640&q=50)
Francis Hutcheson
Iirimaa filosoof / From Wikipedia, the free encyclopedia
Francis Hutcheson (8. august 1694 Saintfieldi vald, Downi krahvkond, praegu Põhja-Iirimaa – 1746) oli Ulsteri-šoti filosoof ja presbüterlik vaimulik.
![]() |
See artikkel räägib filosoofist; tema heliloojast poja kohta vaata artiklit Francis Hutcheson (helilooja) |
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/16/Francis_Hutcheson_b1694.jpg/640px-Francis_Hutcheson_b1694.jpg)
Tema tuntumad teosed on "An Inquiry into the Original of Our Ideas of Beauty and Virtue" (1725) ja "An Essay on the Nature and Conduct of the Passions and Affections, with Illustrations of the Moral Sense" (1728), mis esmatrükis ilmusid Dublinis anonüümseina. Pärast tema surma avaldas poeg 1744 viimase raamatu uuesti. Aastal 1755 avaldas ta õpiku "A System of Moral Philosophy".
Hutchesoni tuntuim idee on moraalimeele mõiste. Ta omistas inimesele peale viie välismeele ka sisemeeled, sealhulgas ilumeel, moraalimeel, aumeel ja naljameel. Kõige tähtsam neist, moraalimeel haarab vaistlikult ja vahetult tegude ja tunnete vooruslikkust või pahelisust. Utilitarismi eelkäijana pidas ta teo moraalsuse kriteeriumiks seda, kas sel on kalduvus edendada inimkonna üldist hüvangut.
Tema moraaliteooriat mõjutas lord Shaftesbury, esteetikat John Locke. Tema mõjutas eriti David Hume'i (Hume küsis temalt ka arvamust oma "Traktaadi inimloomusest" osa "Inimmoraalist" mustandi kohta) ja Adam Smithi, teda tsiteerisid ka Thomas Reid ja Immanuel Kant.