From Wikipedia, the free encyclopedia
Felipe III Vaga (El Piadoso) (14. aprill 1578 Madrid – 31. märts 1621 Madrid) oli Habsburgide soost Hispaania kuningas (Kastiilia kuningas ja Aragóni kuningas), Portugali kuningas (Filipe II), Napoli kuningas, Sitsiilia kuningas, Burgundia hertsog ning Milano hertsog 13. detsembrist 1598 kuni surmani 1621.
Ta oli kuningas Felipe II poeg neljandast abielust ja päris trooni oma isalt. Tema ema oli Austria Anna (1549–1580).
Kuningana ei tundnud ta valitsemise vastu huvi ning jättis algusest peale suure osa valitsemisvolitustest oma soosikule Lerma hertsogile. 1618. aastast läksid need üle tolle pojale Uceda hertsogile.
Felipe kulutas tohutuid summasid õukonnapidustustele, kuid oli samal ajal rangelt kiriklik.
Kuningal ilmnesid degenereerumismärgid, mis olid põhjustatud sagedastest sugulastevahelistest abieludest, mis lõpuks Hispaania Habsburgide liinile ka saatuslikuks said. Siiski kestab Felipe III sugu nii vanima tütre kui ka vanima poja kaudu tänapäevani.
Felipe III võttis vastu pooleldi laostatud riigi. Tema ajal hakkas Hispaania impeerium nõrgenema ja tema isa omaga sarnane äärmuskatoliiklik poliitika halvendas asja veelgi. Riik käis majanduslikult ja poliitiliselt alla.
Tema trooniletuleku ajal oli Hispaania Inglismaaga formaalselt sõjas juba alates 1585. aastast.
Felipe toetas Tyrone'i ja Tyrconneli ülestõusu Iirimaal, osutades ülestõusnutele abi.
Pärast Elisabeth I surma oli võimalik lõpetada see sõda, mis kummalegi maale üle jõu käis. 18. mail 1604 sõlmisid Felipe ja James I Londoni rahulepingu, mis sõja lõpetas. Rahu nende maade vahel kestis 21 aastat.
Aastal 1609 kirjutas ta alla Kaheteistaastasele vaherahule Hollandi Vabariigiga, tunnustades niiviisi de facto selle sõltumatust.
Felipe sõlmis head suhted Marie de' Mediciga.
Hispaania võitis palju lahinguid Põhja-Aafrika muslimitega, kuid Osmanite riigi alamate ja berberite piraatlust Vahemerel välja juurida ei õnnestunud.
Aastal 1618 algas Kolmekümneaastane sõda.
Aastal 1609 käskis Felipe kõik moriskid (mauride kristlastest järeltulijad) Hispaaniast välja ajada. Moriske süüdistati piraatide toetamises: Vahemere piraadid olid tollal tõepoolest enamjaolt moslemid. Ühiskonnas, eriti Valencia kandis oli rahvas moriskide vastu meelestatud ja kuningat meelitas võimalus moriskide (keda oli 4% Hispaania elanikest) vara endale võtta. Väljaajamine kestis 5 aastat, kuni 1614. aastani[viide?]. Kuningas andis oma laevastiku ja 30 tuhat sõdurit moriskide toimetamiseks Tuneesiasse ja Marokosse. Suurem osa moriskidest, kokku umbes pool miljonit, lahkus.
Moriskide väljaajamine kahjustas tugevasti Lõuna-Hispaania majandust. Kadus odav tööjõud, mis suurendas palku, kuid maaomanikele rendist laekuvad summad vähenesid. Suhkru ja riisi kasvatamine neis piirkondades tuli lõpetada ning asendada mooruspuu, viinamarjade ja nisu kasvatamisega.
Kaubandus ja põlluharimine laostusid üha enam.
Felipe võttis Hispaanias kasutusele vase ja hõbeda sulamist mündid.
Hispaanias oli kirjanduse kuldaeg. Miguel de Cervantes Saavedra avaldas "Don Quijote" (1605, 1615)
Felipe abiellus 1598[viide?] või 1599[viide?] Austria ertshertsogi Ferdinand II õe Austria Margaretega (1584–1611).
Sellest abielust sündis kaheksa last:
Troonil järgnes talle tema poeg Felipe IV.
Eelnev: Felipe II |
Hispaania kuningas 1598-1621 |
Järgnev: Felipe IV |
Portugali kuningas 1598-1621 | ||
Burgundia hertsog 1598-1621 | ||
Milano hertsog 1598-1621 | ||
Jeruusalemma kuningas 1598-1621 |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.