From Wikipedia, the free encyclopedia
Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO) on 16 Euroopa riigi vaheline astronoomiaorganisatsioon.
ESO loodi 1962. aastal ja võimaldab astronoomidel lõunataeva uurimiseks kasutada tänapäevaseid vaatlusseadmeid. Observatooriumis töötab umbes 730 inimest ja selle aastane eelarve on umbes 162 miljonit eurot. Euroopa Lõunaobservatooriumi peakorter asub Garchingis Saksamaal ja kõik observatooriumid Tšiili põhjaosas.[1]
ESO on ehitanud ja kasutanud mitut suurimate hulka kuuluvaid ja omas ajas tehnoloogiliselt täiuslikumaid teleskoope. Nende hulgas on 3,6-meetrise diameetriga peapeegliga uue tehnoloogia teleskoop, mis oli üks esimesi aktiivoptikat kasutavaid teleskoope ja väga suur teleskoop, mis koosneb neljast 8,2-meetrise diameetriga peapeegliga teleskoobist ja neljast väiksemast abiteleskoobist, mis võivad teha koostööd või töötada eraldi. Atacama suur millimeeter-submillimeeterobservatoorium on ESO raadioteleskoop, mis uurib Universumit millimeeter- ja submillimeeterlainealas ning on maailma suurim astronoomiarajatis.[2]
ESO-s on ehitamisel eriti suur teleskoop (ELT), mille peegli läbimõõt on 39,3 meetrit. See peaks tööd alustama 2024. aastal maailma suurima optilise ja infrapunateleskoobina.[3] Plaanide kohaselt saab ELT-ga põhjalikult uurida teiste tähtede ümber tiirlevaid planeete, ülimassiivseid musti auke, tumeainet ja tumeenergiat.
Idee ehitada Euroopa astronoomidele ühine suur observatoorium, pakkusid kevadel 1953 välja Walter Baade ja Jan Oort. 26. jaanuaril 1954 allkirjastasid kuue Euroopa riigi astronoomid deklaratsiooni, millega avaldasid soovi, et Euroopa ühine observatoorium ehitataks lõunapoolkerale.[4] Sel ajal asusid kõik üle kahemeetrise avaga teleskoobid põhjapoolkeral, kuid mitmed olulised astronoomilised objektid, näiteks Magalhãesi Pilved ja Linnutee keskosa on vaadeldavad ainult lõunapoolkeral.
5. oktoobril 1962 allkirjastasid Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland ja Rootsi ESO konventsiooni. Esialgu plaaniti teleskoobid rajada Lõuna-Aafrikasse, kuid aastatel 1955-1962 toimunud ekspeditsioonide järel otsustati, et Andid on Lõuna-Aafrikast parem. 15. novembril 1963 otsustati, et ESO observatoorium rajatakse Tšiili põhjaossa. Esimene ESO teleskoop alustas tööd 1966. aastal.[4]
Kõik ESO teleskoobid asuvad Tšiili põhjaosas Atacama kõrbes ning paiknevad kolmes observatooriumis:
Igal aastal esitatakse ESO-le umbes 2000 teleskoobi kasutamise taotlust, mida on neli kuni kuus korda enam kui saadaolevat vaatlusaega. 2019. aastal avaldati üle 1000 teadusartikli, mis kasutasid ESO kogutud andmeid.[5]
ESO teleskoobid toodavad suures koguses andmeid, mida arhiveeritakse ESO peakorteris asuvas arhiivis. Arhiiv sisaldab umbes 1,5 miljonit pilti ja andmete kogumaht on umbes 65 terabaiti.
| Nimi | Lühend | Suurus | Tüüp | Asukoht | Valmimise aasta |
|---|---|---|---|---|---|
| ESO 3,6 m teleskoop | ESO 3,6m | 3.57 m | optiline ja infrapuna | La Silla | 1977 |
| MPG/ESO teleskoop | MPG | 2.20 m | optiline ja infrapuna | La Silla | 1984 |
| Uue Tehnoloogia Teleskoop | NTT | 3,58 m | optiline ja infrapuna | La Silla | 1989 |
| Väga Suur Teleskoop | VLT | 4 × 8,2 m 4 × 1.8 m | optiline ja infrapuna | Paranal | 1998 |
| Atacama Teerajaja Eksperiment | APEX | 12 m | millimeeter-submillimeeterlaineala | Chajnantor | 2005 |
| Visible and Infrared Survey Telescope for Astronomy | VISTA | 4,1 m | lähiinfrapuna | Paranal | 2009 |
| VLT Survey Telescope | VST | 2,6 m | optiline | Paranal | 2011 |
| Atacama Large Millimeter/submillimeter Array | ALMA | 50 × 12 m 12 × 7 m 4 × 12 m | millimeeter-submillimeeterlaineala astronoomiline interferomeeter | Chajnantor | 2011 |
| Väga Suur Teleskoop | ELT | 39,3 m | optiline ja infrapuna | Cerro Armazones | 2024 |
Pikemalt artiklis La Silla observatooriumLa Silla observatoorium asub Atacama kõrbe lõunaosas, umbes 600 km kaugusel Santiago de Chile-st. See oli esimene ESO kasutatud observatoorium. Observatoorium asub 2400 m kõrgusel merepinnast ja sel on üks pimedamaid öötaevaid maailmas. ESO teleskoopidest asub observatooriumis ESO 3,6 m teleskoop, Uue Tehnoloogia Teleskoop ja MPG/ESO. Lisaks ESO teleskoopidele, asub observatooriumis ka muid teleskoope, näiteks Taani ja Šveitsi riiklikud teleskoobid ja Belgia TRAPPIST.
Observatooriumi kogutud andmeid kasutatakse aastas umbes 300 teadusartiklis. La Silla observatooriumis on avastatud esimene teadaolev Maa tüüpi planeet, mis asub väljaspool Päikesesüsteemi ja tiirleb oma tähe elukõlblikus tsoonis ning observatoorium andis olulise panuse supernoova SN 1987A uurimisse.[6][7]
Pikemalt artiklis Paranali observatooriumParanali observatoorium asub Cerro Paranali mäel, umbes 120 km kaugusel Antofagastast. Observatooriumis on seitse suurt teleskoopi, mis töötavad nähtava valguse ja infrapuna lainepikkustel. Paranalis paiknevad Väga Suur Teleskoop, VLT Survey Telescope ja VISTA.
Märtsis 2008 filmiti Paranalis filmi 007: Veidi lohutust mõned stseenid.
Pikemalt artiklis Llano de Chajnantori observatooriumLlano de Chajnantor on platoo, mis asub 5200 m kõrgusel merepinnast, umbes 50 km kaugusel San Pedro de Atacamast. See on kuiv ja inimestele elujs kõlbmatu koht, kuid sobiv paik submillimeeterastronoomiaks. ESO teleskoopidest paikneb seal Atacama Large Millimeter Array ja Atacama Teerajaja Eksperiment.
Astronoomid on Väga Suurt Teleskoopi kasutanud Universumi vanuse sõltumatuks hindamiseks ja avastanud uut informatsiooni Linnutee algusperioodi kohta. Vanuse hindamiseks uurisid astronoomid tähte, mis oli tekkinud Linnutee algusperioodil ning mõõtsid esmakordselt selle uraan-238 sisaldust. Tähe vanuseks saadi 12,5 miljardit aastat. Kuna täht ei saa olla vanem kui Universum ise, siis peab Universum olema tähest vanem. See kinnitab teooriat, et Universum on 13,8 miljardit aastat vana ning täht ja Universum moodustusid varsti pärast Suurt Pauku.[8]
Astronoomidel oli pikka aega hüpotees, et Linnutee keskosas asub must auk, kuid tõendid puudusid. Hüpotees õnnestus tõestada pärast 16 aastat kestnud vaatlusi La Silla ja Paranali observatooriumide teleskoopidega. Vaatluste ajal jälgiti keskosa ümber tiirlevaid tähti, mille orbiitide uurimisel selgus, et nende orbiite mõjutab ülimassiivne must auk, mis on neli miljonit korda massiivsem kui Päike.[9] Väga Suure Teleskoobiga tehtud vaatlustel avastati ka regulaarselt korduvad infrapunasähvatused. Sähvatuste täpne põhjus pole teada, kuid astronoomid arvavad, et seda võib põhjustada musta augu kiire pöörlemine.
Gammasähvatused on gammakiirguse sähvatus, mis kestab sekundi murdosast mõnesaja sekundini. Gammasähvatuste allikad ei asu Linnuteel, vaid miljardite valgusaastate kaugusel ja vabastavad rohkem energiat kui Päike terve oma eluea jooksul.[10]
2009. aastal jälgisid astronoomid VLT abil seni kaugeima teadaoleva gammasähvatust, mis leidis aset 13 miljardit aastat tagasi kui Universum oli vähem kui 600 miljonit aastat vana. See purse vabastas 300 korda rohkem energiat kui Päike vabastab terve ome eluea jooksul.[11]
Pildid on võetud ESO 100 parima foto hulgast.
.jpg)
.jpg)
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
_logo.svg){kind=logo}
