![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4b/Main_roads_of_Estonia.svg/langet-640px-Main_roads_of_Estonia.svg.png&w=640&q=50)
Eesti teedevõrk
teedevõrk Eestis / From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti teedevõrku kuuluvad riigiteed, kohalikud teed, erateed ja metsateed. Riigiteed liigitatakse seejuures põhimaanteedeks, tugimaanteedeks, kõrvalmaanteedeks ja ühendusteedeks.[1]
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4b/Main_roads_of_Estonia.svg/640px-Main_roads_of_Estonia.svg.png)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b7/Eesti_tugimaanteed_2.png/640px-Eesti_tugimaanteed_2.png)
2021. aasta alguse seisuga oli Eestis riigiteid 16 668 km, millele võis sõltuvalt ilmaoludest lisanduda kuni 87,6 km ajutisi jääteid. Riigiteedest 1605 km olid põhimaanteed, 2405 km tugimaanteed, 12 530 km kõrvalmaanteed ja muud riigiteed ning 128 km rambid ja ühendusteed.[1] Kohalikke teid oli 23 920 km ning neist 75,4% olid maanteed, 21,9% tänavad ning 2,7% jalg- ja jalgrattateed.[1] Koos era- ja metsateedega oli Eesti teedevõrgu kogupikkuseks hinnanguliselt aga ligi 59 tuhat km.[1]
Tee haldamise ning hoolduse eest vastutab vastav omanik – riigimaanteid haldab Transpordiamet, vallamaanteid kohalik omavalitsusüksus ja eramaanteid eraomanik. Sealjuures on riigimaanteedel tagatud talihooldus täies ulatuses, valla- ja eramaanteel vastavalt kohaliku omavalitsuse määratud ulatusele. Tee omanik või haldaja vastutab rajatise seisukorra eest ning on kohustatud puuduste põhjustatud kahjude korral liiklejatele kahju hüvitama.[2]
Maanteede ehituses peetakse Eestis suurimaks probleemiks rohkeid külmumis-sulamistsükleid, mis kiirendab pragude teket.[3]
Avalikult kasutatavate teede andmed on koondatud Teeregistrisse.
Eesti riigiteedest on 950 km arvatud kuuluma rahvusvahelisse E-teede võrku ja 1291 km TEN-T-võrgustikku. Seejuures on suurem osa E-teedest ühtlasi ka TEN-T-teed.[4]