Eesti rahvarõivad
From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti rahvarõivad ehk rahvariided on koondnimetus ajaloolistele Eesti talupojarõivastele, mis hõlmab nii igapäevariietust kui pidulikke rõivaid. Lisaks soolistele ja sotsiaalsetele erijoontele erinevad rahvariided ka piirkonniti. Samuti on rahvarõivad aja jooksul muutunud.
Rahvarõivad on omased iseloomulikud seisuslikule ühiskonnale ja märkisid Eestis nii seisuslikku (talupojaseisust) kui ka rahvuslikku (maarahvast) kuuluvust.[1] Lisaks seisuslikule ja rahvuslikule kuuluvusele kujutasid nii argi- kui ka piduriided endast keerulist märkide süsteemi, mis viitasid nii kandja sotsiaalsele seisundile, perekonnaseisule kui ka eale.[2]
Nimetuse "rahvarõivad" (esialgsel kujul "rahvariided") võtsid kasutusele rahvusliku liikumise eestvedajad ärkamisajal.[1] 19. sajandi teisel poolel hakkas levima linlik elulaad, mistõttu taandusid igapäevasest kasutusest rahvarõivad. Samas hakati Eestis 19. sajandi teisel poolel, ärkamisajal, propageerima rahvarõivaste kandmist rahvuslikel üritustel ja laulupidudel selleks, et rõhutada rahvuslikku identiteeti ja uhkust.[1][3] Ulatuslikumalt hakati rahvarõivaste kui rahvusliku peorõivaste kandmist taaselustama 20. sajandi algupoolel. Tänapäeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid.[2]