Eduskunna hoone

Eduskunna hoone
	Eduskuntatalo
Üldandmed
Asukoht	Helsingi, Soome
Ehituse algus	1926
Ehituse lõpp	7. märts 1931
Koordinaadid	60° 10′ 21″ N, 24° 56′ 0″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt	Johan Sigfrid Sirén

Parlamendihoone (soome eduskuntatalo, rootsi riksdagshuset) on Helsingi kesklinnas Etu-Töölö linnaosas asuv maja, kus asub Soome parlament.

Quick Facts Üldandmed, Asukoht ...

Close

Peaehitis 1931. aastal

Soome esimene ühekojaline parlament valiti 1907. aasta kevadel. Maapäeva vanad kogunemiskohad maapäevahoone (Säätytalo) ja rüütelkonnahoone (Ritarihuone) olid 200 rahvaesindaja jaoks liiga väiksed ning seepärast korraldati 1908. aastal parlamendihoone ehitamiseks arhitektuurikonkurss. Konkursi võitis Eliel Saarineni projekt, mis oli projekteeritud Tähetorni mäele (Tähtitorninmäki) massiivse rahvusromantilise parlamendihoonena. Saarineni projekteeritud hoonet ei hakatud siiski ehitama.

Parlament tegutses kuni 1930. aastate alguseni ajutistes ruumides. Aastatel 1907–1910 peeti parlamendi istungeid Helsingi VPK (vabatahtliku tuletõrje) majas Kesktänaval (Keskuskadu) ja 1911–1930 Heimola majas, mis asus siis Valitsuse tänaval (Hallituskadu). 1969. aastal see lammutati ja asemele ehitati tolle aja kaasaegne hoone. Ka tänav on ümber nimetatud Ülikooli tänavaks (Yliopistokatu). Heimola maja on Soome ajaloos oluline sellepoolest, et seal võeti 6. detsembril 1917 vastu Soome iseseisvusdeklaratsioon. Valitsus ja parlamendi juhatus ning raamatukogu tegutsesid maapäevahoones, mille laiendamist parlamendihooneks peeti pikka aega üheks võimaluseks.

1923. aastal korraldati parlamendihoone aukohavaliku konkurss. Tähetorni mäe asemel valiti uueks asukohaks kaljune Arkadia mägi (Arkadianmäki) Mannerheimintie ääres Etu-Töölös. Järgmisel aastal korraldati parlamendihoone arhitektuurikonkurss, mille võitis arhitektuuribüroo Borg-Sirén-Åberg pakkumine Oratoribus. Võistlustöö peamisest loojast arhitekt J. S. Sirénist sai projekti elluviija. Hoonet hakati ehitama 1926. aastal ja see valmis 1931. aastal. Parlamendihoone pühitseti avatuks 7. märtsil 1931.

1978. aasta juurdeehitis

Teise maailmasõja järel parlamendi tööpõld laienes ja see tekitas ruumikitsikuse. Neljale parlamendiliikmele ette nähtud ühistööruumide asemele taheti igale liikmele eraldi tööruumi. Lisaruume oli vaja ka kasvanud parlamendi juhtkonnale ja raamatukogule. Parlamendihoone juurdeehitise arhitektuurikonkurss korraldati 1970. aastal ja arhitektuuribüroo Pitkänen-Laiho-Raunion projekteeritud kolmeosaline juurdeehitis valmis 1978. aastal.

Juurdeehitis projekteeriti nii, et see sulanduks ümbrusega ega muudaks parlamendihoone üldmuljet. Põhiehitise mõlemale küljele Siréni projekteeritud tööruumide taha ehitati madalad A- ja B-tiibhooned, kuhu tulid tööruumid. Lisaks on A-tiivas vastuvõturuumid ja B-tiivas parlamendi esinduslikud saunaruumid. Põhiehitise taga on poolringikujuline C-tiibhoone, kus asuvad parlamendi raamatukogu ja juhtkonna ruumid. C-tiiva ja põhihoone vahele jääb Esimehe väljakuks (Puhemiehenaukioksi) kutsutav poolringikujuline plats.

Parlamendihoone rekonstrueeriti aastatel 1980–1985. 1980. aastate alguses C-tiiva kõrval asunud Linnaliidu (Kaupunkiliito) maja läks parlamendi käsutusse.

2004. aasta juurdeehitus

Pikemalt artiklis Soome parlamendihoone juurdeehitus

Rohkem lisaruume vajav parlament korraldas aastatel 1998–2000 arhitektuurikonkursi parlamendihoone juurdeehitise jaoks, mis valmis 2004. aastal ja mida hakati hüüdma väikeseks parlamendiks (Pikkuparlamentti).

Parlamendihoones on kuus korrust, millest viis on maapealsed.

I korrus

Parlamendihoone esimesel korrusel asub peasissekäik avara fuajeega, mille mõlemas servas on liftid ja ülemistele korrustele viivad trepid. Fuajee taga on parlamendi restoran, parlamendi esimehe esindusruumid ja teenindajate ruumid (nt infoteenindus, sekretariaat ja ajakirjandussaal).

II korrus

Teine korrus on parlamendihoone põhikorrus, kus asuvad selle tähtsamad ruumid. Hoone keskel asub ümmargune istungite saal. Istungite saalis peab parlament oma täisistungeid. Saal on keskelt 25 meetri laiune ja 24 meetri kõrgune. Kogu hoonet läbiv saal saab valguse ümarast katusaknast.

Istungite saali sisustus on valmistatud pähklipruunist jakaranda puidust ja kujundatud tihedalt sümmeetriliselt. Liikmete kohad on paigutatud rühmiti poolkaarekujuliselt.

Saali otsas on parlamendi esimehe poodium, kus esimees või aseesimehed juhatavad parlamendi istungeid. Poodiumi ees on ümmargune, madal piirdega saalist eraldatud laud, mille taga töötavad sekretär ja stenografistid.

Esimehe poodiumi mõlemal poolel on kõnelejate poodiumid, kus parlamendiliikmed peavad istungite ajal oma ametlikke kõnesid. Mõlema poodiumi esiküljele on paigutatud klaasist urnid, mida kasutatakse teatud hääletustel (näiteks esimehe valimisel ja 1988. aastal ka presidendi valimisel). Kõnepoodiumide mõlemal poolel on avarad loožid, millest parempoolne on valitsuse loož. Loožide taga üleval seinal on hääletustablood, mille kaudu teatatakse saalis toimunud elektroonilise hääletuse tulemused.

Teise korruse idaküljel ehk fuajee kohal on valitsuse ruum, mis on tavaliselt peasissepääs istungitesaali ja pidulikel sündmustel ka parlamendi peosaal. Lõunapoolses osas asub parlamendi kohvik. Läänepoolne teine korrus on parlamendi esimehe meeskonna kasutuses, mida läbib esimehe koridor, mille kõrval asuvad parlamendi esimehe ja mõlema aseesimehe tööruumid ning esimehe koosolekute saal. Põhjakülg on valitsuse kasutuses; seal asuvad valitsuse istungite saal, vastuvõturuum ja peaministri kabinet.