Dubulti
From Wikipedia, the free encyclopedia
Dubulti (saksa keeles Dublezeem, Dubbeln) on Läti linna Jūrmala osa. Asub Jaundubultist idas ja Majorist läänes Riiast 22 km kaugusel. 2008. aastal oli Dubultis 2588 elanikku.
Dubultis eraldab Lielupe jõge Liivi lahest kõigest 320 m laiune maariba. Sellegipoolest ei suubu Lielupe merre, vaid Riias Daugavasse.
Dubulti on nimetatud lätlase Dubultsi järgi, kellel oli sealkandis 15. sajandil kõrts. Hiljem tekkis selle juurde kaluriküla, aga asulat mainiti esimest korda alles 18. sajandil.
Aastal 1783 rajati Bulduri mõisa maadele kõrts (Dublekrug), mis lammutati 1930. aastatel. Pärast 1812. aasta isamaasõda sai Dubulti puhkekohaks neile, kes sõitsid Riiast Kuramaale. Esimest korda mainiti aadlimehi, kes Dubultis mererannal puhkasid, aastal 1814. Aastal 1820 rajati selle juurde esimesed suvilad. Dubulti oli Venemaa esimene aedlinn. Sakslased kutsusid Dubultit Judenburgiks, sest see oli ainus mereäärne asula Kuramaa kubermangus, kuhu juutidel oli lubatud elama asuda. 1841 sai asula ametliku nime. 1850 rajati Dubultisse õigeusu kirik, 1870 vesiravila "Marienbad" ja 1877 raudteejaam (praegune hoone pärineb aastast 1977).
Aastast 1959 on Dubulti Jūrmala koosseisus.
Aastaks 1914 oli Dubulti saavutanud praeguse suuruse 2550 elaniku ja 8190 suvitajaga.
Dubulti on peatunud Ivan Gontšarov, Abraham Isaac Kook ja suurvürst Vladimir Aleksandrovitš. Dubultis suri 27-aastaselt publitsist ja kirjanduskriitik Dmitri Pissarev, kes uppus Liivi lahte. Elu viimased 10 aastat (1934–1943) elas Dubultis luuletaja Aspazija.