"Dašnaktshuthjun" (ka "Dašnaktsutjun"; õieti Armeenia Revolutsiooniline Föderatsioon või Armeenia Revolutsiooniline Liit; armeenia keeles Հայ Հեղապոխական Դաշնակծություն (Haj Heghapohhakan Dašnaktshutjun), vanas kirjaviisis Հայ Յեղապոխական Դաշնակծութիւն) on armeenlaste sotsialistlik ja rahvuslik partei, mis asutati 1890. aastal Thbilisis. Partei tegutseb enam kui kolmekümnes riigis: Armeenias, Mägi-Karabahhis ja suure armeenia diasporaaga riikides, eriti Liibanonis, kus tal on esindus parlamendis. See on armeenlaste suurim poliitiline organisatsioon diasporaas. Dašnaktshuthjuni liikmeid nimetatakse dašnakkideks.
Kui teised Armeenia erakonnad keskenduvad enamasti haridus- või humanitaarprojektidele, siis ARF on üks poliitilisemaid organisatsioone ning traditsiooniliselt üks tulisemaid Armeenia rahvusluse toetajaid. ARF korraldab kampaaniaid Armeenia genotsiidi tunnustamise ja reparatsioonide maksmise toetuseks. Samuti toetab ARF Armeenia ajalooliste alade ühendamist, nagu seda nägi ette Sèvres'i rahuleping 1920. aastast.
2007. aasta Armeenia parlamendivalimistel sai partei 13,1% häältest ja 16 kohta 131-liikmelises parlamendis. Armeenias juhib parteid Vahan Hovanesjan.
Liibanonis on armeenlastele eraldatud 6 kohta 128-liikmelises parlamendis. Ajalooliselt on enamiku nendest võitnud Dašnaktshuthjun, 2009. aasta valimistel saadi 2 kohta.
Dašnaktshuthjun on üks armeenlaste vanimaid erakondi. Partei asutasid 1890 Gruusia pealinnas Tbilisis Kristapor Mikaeljan, Stepan Zorian ja Simon Zavarjan. Erakonna eesmärgiks oli armeenlastele laialdase autonoomia ja ideaalis omariikluse saavutamine Ida-Türgis, kasutades selleks relvastatud võitlust. Ta oli kolmest 20. sajandi alguse armeenlaste erakonnast kõige rahvuslikum. Ülejäänud erakonnad olid liberaalid, kes püüdsid läbirääkimiste abil Türgiga saavutada, et Türgi valitsus teostaks 1878. aasta Berliini kongressil lubatud reformid, ja sotsiaaldemokraadid, kes järgisid marksismi ja lootsid korraldada maailmarevolutsiooni.
Sotsialistliku parteina liitus Dašnaktshuthjun 1907. aastal Sotsialistliku Internatsionaaliga. Liikmesuses oli vaheaeg 1960–2002, kuid 2003. aastast on partei taas täisliige.
1918. aastal oli Dašnaktsuthjunil oluline roll Armeenia Demokraatliku Vabariigi loomises, mis langes Nõukogude kommunistlike vägede surve all 1920. aastal. Pärast maa vallutamist partei keelustati. Kui kommunistid Dašnaktshuthjuni juhtkonna pagulusse ajasid, juurdus partei Armeenia diasporaas, aidates armeenlastel säilitada oma kultuurilist identiteeti. Pärast NSV Liidu lagunemist naasis ARF Armeeniasse (oli keelustatud 1994-95), kus sel on taas tähtis roll juhtiva opositsiooniparteina. Enne Serž Sargsjani valimist presidendiks 2008. aastal kuulus ARF valitsuskoalitsiooni, ehkki sel oli oma presidendikandidaat.
1990. aasta Armeenia parlamendivalimistel puudusid parteinimekirjad, kuid Dašnaktsuthjuni liikmed kogusid parlamendis 12 saadikukohta. 1995. aasta valimiste ajal oli partei keelustatud, selle liikmetele kuulus üks koht. 1999. aastal kogus erakond 7,8% häältest ja 8 kohta, 2003. aastal 11,5% ja 11 kohta, 2007. aastal 13,2% ja 16 kohta ning 2012. aastal 5,67% ja 5 kohta.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
