![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/24/Daguerreotipo.bw.jpg/640px-Daguerreotipo.bw.jpg&w=640&q=50)
Dagerrotüüpia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Dagerrotüüpia on esimene laiemalt levinud fotomenetlus, mida esitleti 1839. aastal ning mis oli kasutusel peamiselt 1860. aastateni.
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/24/Daguerreotipo.bw.jpg/640px-Daguerreotipo.bw.jpg)
![Thumb image](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8a/Daguerreotype_PM_F_22_det01.jpg/640px-Daguerreotype_PM_F_22_det01.jpg)
Louis Jacques Mandé Daguerre’i (1787– 851) ja Joseph Nicéphore Niépce’i (1765–1833) fotograafiakatsetused andsid soovitud tulemuse esimest korda 7. jaanuaril 1839. Fotograafilist kujutist hõbetatud vaskplaadil – dagerrotüüpi – tutvustati avalikkusele mõned kuud hiljem, 19. augustil Prantsuse Teaduste Akadeemias Pariisis. Teade leiutisest, mille abil oli võimalik valmistada detailne ja elutruu kujutis, leidis kohe suurt kõlapinda ning levis juba 1839. aasta lõpuks nii Ameerikasse kui üle kogu Euroopa. Menetlust täiustati 1840. aastate alguses veel mitmete fototehniliste edasiarendustega ning dagerrotüübid võitsid kiiresti ja jäägitult publiku südame. Dagerrotüüpia ei olnud ainus sel ajal arendatav fotomenetlus: samal ajal hakati kasutama ka pabernegatiive ja -fotosid.
Dagerrotüüpia tõukaski fotomaterjalide turult negatiiv-positiivmenetluste (kalotüüp, märgkolloodiummenetlus) kasutuselevõtt. Pabernegatiividest valmistatud soolapaberfotodest ei olnud kujutise teravuse poolest dagerrotüüpidele esialgu küll vastast, ent 1850. aastate lõpuks pidi dagerrotüüpia siiski märgkolloodium-klaasnegatiivide kasutuselevõtuga lõplikult taanduma ning dagerrotüübi luksuslikku esteetikat hakkasid edasi kandma odavamad ja lihtsamini vaadeldavad ambrotüübid, samuti paberfotod.
Dagerrotüüp on fotokujutis hõbetatud vaskplaadil. Hõbedakihi töötlemisel joodiga tekkis valgustundlik hõbejodiidi kiht. Plaat säritati, seejärel töödeldi elavhõbedaauruga. Valgustatud hõbejodiid reageeris elavhõbedaga ja moodustas hõbeamalgaamist kujutise. Valgustamata hõbejodiid pesti maha. Valminud pilt oli ainukordne – seda ei olnud võimalik reprodutseerida. Kujutis oli peegelpildis.
Dagerrotüübi pind on väga õrn, seetõttu kaeti foto enamasti klaasiga ja asetati ilukarpi või -raami. Kujutis on vaadeldav vaid kindla nurga alt – kui sellelt peegeldub tume pind.
Dagerrotüüpia hiilgeaeg kestis 1860. aastateni, kui selle vahetas välja tunduvalt odavam ja lihtsam märgkolloodiummenetlus.