Coelestinus IV
From Wikipedia, the free encyclopedia
Coelestinus IV, ka Celestinus IV (Goffredo Castiglioni, ka Goffredo Castiglione, Goffredo da Castiglione või Gaufridus) oli paavst oktoobrist novembrini 1241. Ta oli 179. paavst.
Coelestinus IV | |
---|---|
Sünninimi | Goffredo Castiglioni |
Valitsemisaja algus | 25. oktoober 1241 |
Valitsemisaja lõpp | 10. november 1241 |
Eelkäija | Gregorius IX |
Järeltulija | Innocentius IV |
Sünnikoht | Milano |
Surmakuupäev | 10. november 1241 |
Surmakoht | Rooma |
Goffredo Castiglioni sündis Milanos Giovanni Castiglioni ja Cassandra Crivelli peres. Mitmed genealoogid (näiteks George L. Williams) on teda pidanud Urbanus III õepojaks, kuid kirikuloolase J. N. D. Kelly arvates on tema sugulus Urbanusega vähetõenäoline. Tema isapoolsest suguvõsast pärines hilisem paavst Pius VIII.
Castiglioni õppis Rolandino da Padova juures teoloogiat. Ta sai Milano kapiitli kanoonikuks, siis ülempreestriks ja 18. juulil 1223 kantsleriks, olles selles ametis 31. märtsini 1226.
Castiglionit on peetud Hautecombe'i tsistertslaste kloostri mungaks, kuid Kelly kahtleb nende andmete tõepärasuses. Samuti on talle omistatud töö Šotimaa kuningriigi ajaloost.
Gregorius IX määras Castiglioni 18. septembril 1227 San Marco kardinalpreestriks ja 1238 või 1239 Sabina kardinalpiiskopiks. Ta oli veebruarist 1228 septembrini 1229 legaat Toscanas ja Lombardias ning Saksa-Rooma keisri Friedrich II juures.