Christoph von Münchhausen

Christoph von Münchhausen (ka Mönnikhusen) oli Läänemaa stiftifoogt aastatel 1557–1561, arvatava vaheajaga 1558–1559.

Christoph oli Kuramaa ja Saare-Lääne piiskopi Johann V sugulane, kuid pole päris selge, kas tema vend või nõbu. Christoph sai Läänemaa stiftifoogtiks ilmselt piiskop Johanni toetusel. Tema üpris lähedased sugulased olid ka Kuldīga komtuur Ernst ja Kuramaa orduvasall Heinrich von Münchhausen. Christophi tütar Kattreyne abiellus 1568. aastal Diedrich von Lynteniga.

Esimesed teated Christoph von Münchhauseni viibimisest Liivimaal on kas 1549. või 1550. aastast. Liivi sõja alguses paistis ta silma äärmusliku Taani-meelsusega, mida võib seostada sellega, et ta oli Taani kuninga vasall Kolga mõisas Harjumaal. 1558. aasta suvel haaras Münchhausen Tallinna komtuuri Franz von Siegenhoveni kaasabil Toompea väikese linnuse oma kätte ja kuulutas end Taani kuninga asehalduriks Liivimaal, väites, et Taani võim Põhja-Eestis on taastatud. Et ta aga Taani kuningas Christian III-t varem oma avantüürist ei informeerinud, siis ei saanud ta ka mingit toetust ja aasta lõpuks suutis Liivimaa ordu oma võimu Tallinnas taastada ja saada ka oma kontrolli alla Toompea väikese linnuse, mida haldas Münchhauseni poolt volitatud lossipealik Heinrich von Uexküll.

Christoph jäi siiski edasi Läänemaa stiftifoogtiks ja oli üks hertsog Magnuse lähemaid abilisi pärast seda, kui too 1560. aasta alguses Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad üle võttis. 1560. aastal surus ta maha talupoegade ülestõusu Läänemaal ja lasi eestlaste juhi, kuninga, Kuressaares hukata. Ent 1561. aastal vabastati Münchhausen stiftifoogti ametist. Ettekäändeks toodi pillav valitsemisstiil, kuid tegelikult võisid selle taga olla poliitilised intriigid. Christoph viibis seejärel veel lühikest aega Läänemaal, kuid lahkus peagi Liivimaalt.

Christoph von Münchhausen suri Saksamaal 1565. aasta paiku.

Kirjandus

• Andres Adamson. Hertsog Magnus 1540–1583: Tema elu ja aeg. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-40-3 (köites)
• Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Lk 457.