Bulgaaria vürstiriik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Bulgaaria vürstiriik (bulgaaria: Княжество България) oli de facto sõltumatu ja de jure vasallriik Osmanite riigi süseräniteedi all. See rajati Berliini lepinguga aastal 1878.
See artikkel vajab toimetamist. (September 2015) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (September 2015) |
Княжество България 1878–1908 | |
Bulgaaria (tumerohelisega). Ida-Rumeelia (helerohelisega) oli vürstiriigiga personaalunioonis aastast 1885 | |
Valitsusvorm | vürstiriik, vasallriik |
---|---|
Osa | Osmanite riigist |
Pealinn |
Veliko Tǎrnovo (1878–1879) Sofia (1879–1908) |
Religioon | õigeusk |
Peamised keeled | bulgaaria |
Rahaühik | leev |
Pärast Vene-Türgi sõda, mis lõppes Venemaa võiduga, sõlmiti 3. märtsil 1878 Venemaa ja Osmanite riigi vahel San Stefano rahuleping. Sellega lepiti kokku suur Bulgaaria vasallriik, mis oli oluliselt suurem: selle maad haarasid peaaegu kõik etnilised bulgaarlased Balkanil ja hõlmasid suurema osa Möösiast, Traakiast ja Makedooniast, ulatudes Mustast merest Egeuse mereni. Kuid Ühendkuningriik ja Austria-Ungari olid sellise suure Venemaa klientriigi loomise vastu Balkanil, kartes jõudude tasakaalu muutumist Vahemerel. Selle tõttu suurriigid kogunesid ja sõlmisid Berliini lepingu, asendades San Stefano rahulepingu, mis ei jõustunud kunagi. Sellega loodi palju väiksem vürstiriik ja selle kõrvale autonoomne Ida-Rumeelia Osmanite riigis.
Kuigi Osmanite vasall, tunnistas Bulgaaria Kõrgi Värava võimu vaid formaalselt. Sel oli oma konstitutsioon, lipp ja hümn ning viis ellu oma välispoliitikat. Aastal 1885 annekteeris Bulgaaria veretu revolutsiooniga de facto Ida-Rumeelia, mida Osmanite riik tunnistas Tophane lepinguga. 5. oktoobril 1908 kuulutas Bulgaaria oma iseseisvust kui Bulgaaria kuningriik.