![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b3/Bedrich_Smetana.jpg/640px-Bedrich_Smetana.jpg&w=640&q=50)
Bedřich Smetana
Tšehhi helilooja / From Wikipedia, the free encyclopedia
Bedřich Smetana (2. märts 1824 – 12. mai 1884) oli tšehhi helilooja.
![]() | See artikkel vajab toimetamist. |
![]() | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b3/Bedrich_Smetana.jpg/320px-Bedrich_Smetana.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/28/Smetana_signature.jpg/220px-Smetana_signature.jpg)
Ta oli koos Antonín Dvořákiga üks rahvusromantilise suuna juhtfiguure Tšehhi süvamuusikas ning teda on nimetatud Tšehhi muusika isaks[viide?]. Tema tuntumad teosed on ooper "Müüdud mõrsja", sümfooniline poeem "Vltava" ja Keelpillikvartett nr 1 "Minu elust".
Smetana oli andekas pianist, kes esines avalikkuse ees juba kuueaastaselt. Pärast kooli lõpetamist õppis ta Prahas Josef Prokschi juhendamisel klaverit ja muusikateooriat. Smetana esimene rahvusromantiline heliteos valmis 1848. aasta revolutsiooni (Praha ülestõusu) ajal. Ka helilooja ise osales ülestõusul.
Smetana ei saanud Prahas püsivat tööd. Ta asus õpetaja ja koorijuhina tööle Rootsis Göteborgis ning hakkas kirjutama sümfoonilisi suurvorme. Smetana abiellus Rootsis kaks korda ning tal sündis kuus tütart, kellest kolm surid lapsena.
1860. aastate alguse liberaalsem poliitiline kliima Böömimaal võimaldas Smetanal Prahasse tagasi minna. Ta sukeldus linna muusikaellu Tšehhi ooperi juhina. 1866. aastal esietendusid Praha uues Ajutises Teatris tema kaks esimest ooperit, "Brandenburglased Böömimaal" ja "Müüdud mõrsja", mis hiljem said suure populaarsuse osaliseks.
Samal aastal sai Smetana ka teatri peadirigendiks, kuid tema ametiaega jäid varjutama vastuolud. Tema muusikat, mis järgis Franz Liszti ja Richard Wagneri progressiivset mõttelaadi, peeti Tšehhi ooperi väljakujunemisele kahjulikuks. Smetana astus peadirigendi kohalt tagasi 1874. aastal.
1874. aasta lõpuks oli Smetana jäänud täiesti kurdiks. Vabastatuna teatrikohustustest ja sellega seotud poleemikast sai ta nüüd aga põhjalikumalt muusikale pühenduda. Tema panust Tšehhi muusikasse hinnati ja austati üha kõrgemalt, kuid vaimne kokkuvarisemine 1884. aastal viis ta hullumaja vangistuse ja peatselt ka surmani.
Smetana maine Tšehhi muusika alusepanijana on säilinud tema kodumaal, kus tema muusika propageerijad on tõstnud Smetana kõrgemaks tema kaasaegsetest ja järeltulijatest. Seevastu on aga ainult vähesed Smetana teostest jõudnud rahvusvahelisse repertuaari ning enamik välismaalasi kipub tähtsaimaks Tšehhi heliloojaks pidama Antonín Dvořákit.