Barham Aḩmad Şāliḩ
Iraagi poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Iraagi poliitik From Wikipedia, the free encyclopedia
Barham Aḩmad Şāliḩ (kurdi keeles بەرھەم ساڵح, romaniseeritult Berhem Salih, araabia keeles برهم صالح; sündinud 12. juulil 1960) on Iraagi poliitik, kes oli 2. oktoobrist 2018 kuni 13. oktoobrini 2022 Iraagi president.[1] Ta on olnud Iraagi Kurdistani peaminister ning Iraagi föderaalvalitsuse asepeaminister.
| Barham Aḩmad Şāliḩ بەرھەم ساڵح برهم صالح | |
|---|---|
.jpg) Barham Salih (2019) | |
| 8. Iraagi president | |
|
Ametiaeg 2. oktoober 2018 – 13. oktoober 2022 | |
| Eelnev | Fuad Masum |
| Järgnev | ‘Abd al-Laţīf Rashīd |
| Kurdistani piirkonna peaminister | |
|
Ametiaeg 21. jaanuar 2001 – 20. juuli 2004; 28. oktoober 2009 – 5. aprill 2012 | |
| Eelnev |
Kosrat Rasul Ali Nechirvan Barzani |
| Järgnev |
Omar Fattah Hussein (kohusetäitja) Nechirvan Barzani |
| Iraagi asepeaminister | |
|
Ametiaeg 28. juuni 2004 – 3. mai 2005; 20. mai 2006 – 20. august 2009 | |
| Eelnev |
Koalitsiooni Ajutine Valitsus Rowsch Shaways |
| Järgnev |
Rowsch Shaways Rowsch Shaways |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Barham Aḩmad Şāliḩ |
| Sünniaeg |
12. juuli 1960 As-Sulaymānīyah, Iraak |
| Erakond |
Kurdistani Patriootlik Liit (1976–2017; 2018–) Demokraatia ja Õigluse Koalitsioon (2018) |
| Alma mater |
Cardiffi ülikool Liverpooli ülikool |
Şāliḩ sündis 1960. aastal As-Sulaymānīyahis. Aastal 1979 lasi baathistlik režiim ta kaks korda vahistada, süüdistades teda kurdi rahvuslusele kaasaaitamises, kuna ta oli oma kodulinnas meeleavaldajaid pildistanud. Teda hoiti 43 päeva Kirkūki eriuurimiskomisjoni vanglas, kus teda ka piinati.[2] Pärast vanglast vabanemist lõpetas ta keskkooli ning põgenes tagakiusamise eest Suurbritanniasse.
Tema abikaasa Sarbagh on Kurdi Botaanikasihtasutuse juht ja asutaja ning naisõiguslane.[3] Neil on kaks last.[4]
Barham Şāliḩ liitus 1976. aasta lõpus Kurdistani Patriootliku Liiduga (KPL) ning temast sai KPL-i Euroopa-haru liige, kus ta juhtis Londonis liidu välissuhteid. Lisaks poliitikale tegeles ta ÜK-s ka õpingutega, aastal 1983 sai ta Cardiffi ülikoolist bakalaureusekraadi tsiviilinseneerias ja ehituses. Aastal 1987 kaitses ta Liverpooli ülikoolis doktoritööd alal statistika ja arvutirakendused inseneerias.
Kui Lõuna-Kurdistan baathistliku võimu alt lahesõja käigus vabastati, valiti Salih KPL-i esimesel ametlikul konverentsil partei juhtkonda. Ta määrati KPL-i Ameerika Ühendriikide büroo juhiks.
Pärast baathistliku režiimi langemist sai temast 2004. aasta keskel Iraagi ajutise valitsuse asepeaminister, 2005. aastal üleminekuvalitsuse planeerimisminister ning 2006. aastal valitud Nūrī al-Mālikī valitsuse asepeaminister majandusküsimustes ja majanduskommitee juht.
Ta esines videosilla vahendusel USA telesaates "The Colbert Report", kus tänas Ameerika Ühendriike sõjalise sekkumise eest ning tunnistas, et paljud kurdid sooviksid iseseisvust.
Şāliḩ kandideeris 2009. aasta Kurdistani valimistel valimisnimekirja Kurdistani nimekiri eesotsas. Kohalikus parlamendis saadi 111 kohast 59 ning Salihist sai Nechirvan Barzani asemel uus Kurdistani valitsuse juht. Tema valitsusajal kogus opositsioonipartei Gorrani Liikumine toetust, kuid pärast 2011. aasta meeleavaldusi toimunud umbusaldushääletusest väljus Salih siiski võitjana. Tal õnnestus oma ametiajal ExxonMobiliga sõlmida nafta ekspordileping.[5]
Septembris 2017 avalikustas Salih, et astub KPL-st välja ning asutab eelolevateks valimisteks uue erakonna, Demokraatia ja Õigluse Koalitsiooni. Pärast KPL-i esimehe Jalāl aţ-Ţalabānī ja Kurdistani opositsiooniliidri Nawshirwan Mustafa surmasid tundus paljudele, et Salihil on potentsiaali kohalikku poliitmaastikku muuta. Ta ütles, et loodab koos Gorrani ja Komaliga valitsevat KDP-KPL-i liitu võita.[6]
2. oktoobril 2018 valiti Barham Salih kaheksandaks Iraagi presidendiks.[7] Ta võitis häältega 219:22 Fuad Husseini.[8]
Salih mõistis teravalt hukka 2019. aasta Türgi sissetungi Põhja-Süüriasse ja kutsus maailma rahumeelsetele lahendustele.[9]
26. detsembril 2019 andis Salih sisse tagasiastumisavalduse, kuna polnud nõus tagasiastunud Adil Abdul-Mahdi asemel Basra kuberneriks nimetama Asaad Al Eidani. Salihi sõnul poleks meeleavaldajad sellega nõus olnud.[10][11]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
