Baksı muuseum (türgi keeles Baksı Müzesi) on kaasaegse kunsti ja traditsioonilise käsitöö muuseum ning rahvakunsti, teadus- ja koolituskeskus[4] Bayraktari (varasema kirgiisikeelse nimega Baksi[5][6]) külas Bayburti provintsis Anatoolias Türgis.
Baksı muuseum
Baksı muuseum (Türgi)
Muuseumi asutamise idee eestvedajaks oli Türgi maalikunstnik, pedagoog ja professor Hüsamettin Koçan. Muuseumi rajamist alustati juba aastal 2000, aga ehitustegevuse algusaastaks loetakse ametlikult 2005. aastat, mil loodi sihtasutus Baksı Kültür Sanat Vakfı (Baksi Kultuur ja Kunst) eesmärgi saavutamiseks.Riikliku rahalise toetuseta ja üksnes vabatahtlike, peamiselt kunstnike koostööl valmis peahoone lõplikult alles 2010. aasta juunis.[5] Kočani ja tema abikaasa Oya algatatud kultuurse ja sotsiaalse projekti aastakümneid kestnud elluviimine maksis kokku 10 miljonit dollarit.[1]
Muuseum avati ametlikult juulis 2010 kaasaegse kunsti muuseumi İstanbul Moderni (trg İstanbul Modern Sanat Müzesi) eestvedamisel, mille avatseremoonial osales Türgi peaminister Recep Tayyip Erdoğan.
Provintsi keskus Bayburt asub Türgi Musta mere piirkonda Ida-Anatooliaga ühendaval muistsel Siiditeel ning linna pääseb peamiselt piki Gümüşhane ja Erzurumi vahelisi kiirteid. Kohalepääsu hõlbustavad Erzurumi ja Trabzoni lennujaamad, kust autosõit Bayburti kestab vastavalt 1,5 ja 2,5 tundi.[7] Bayraktari küla asub 45 kilomeetri kaugusel provintsi keskusest.
Baksı muuseum asub mäe peal keset Anatoolia mägismaa väheviljakaid rohumaid, kust avaneb vaade Musta merre suubuva Çoruhi jõe orgu. Sinna juurdepääs on hooajaliselt raske ja seetõttu on talvel muuseum suletud.[1] Lahtiolekuajad iga päev kell 10–19, v.a esmaspäeval (suletud).
Muuseumiidee sündis aasta 1987 talvel, kui Hüsamettin Koçan sõitis kodukülla oma isa matustele. Kunstnikule valmistas meelehärmi asjaolu, et oli suletud küla ainuke koht "häärber", kuhu kohalikud elanikud olid kogunenud omavahel suhtlema ja arutama poliitikate üle, laulma, esitama rahvaluulet ja jutustama vanu lugusid ja pärimusi. Elanikud olid tõmbunud kodudesse, mis omakorda oli põhjustanud sotsiaalsete sidemete nõrgenemise ja väljarände varem traditsioonilise käsitöö poolt tuntud aktiivse kultuurikeskusega külast.[1]
Baksi Rahvakunsti teaduskeskuse kontseptuaalse projektilahenduse ja mudeli peamistest kandesüsteemidest[4] tegi Hüsamettin Koçan ise koos venna Metin Koçaniga.[6] Esialgsele muuseumiideele lisas Koçan peagi raamatukogu ja seminarihoone soovides luua omamoodi "käsitöö, teadus- ja rakenduskeskust". Lõpliku muuseumiprojekti töötas välja arhitekt Mimar Sinan Genim.[8] 2000. aastal algas muuseumi ehitus, mis aastate jooksul Türgi tuntud kunstnike vabatahtlikku toetust saades kujunes tõeliseks sotsiaalseks projektiks.[6] Samuti aastakümne vaevaliseks ettevõtmiseks tänu kulukale ligipääsetavusele ja ehitusmaterjalide transpordile raskel maastikul ning ehitustööliste eriliselt väljakutselisele leidmisele 480 elanikuga külas.[1][9]
Muuseumi rajamistööd said uut hoogu 2005. aastal seoses sihtasutuse Baksı Kultuur ja Kunst (trg Baksı Kültür Sanat Vakfı) loomisega. Peahoone valmis 2010. aastal ja see avati näitusega 16 nüüdisaja kunstniku töödest.[3] Kaks aastat hiljem valmis uus müüginäitusesaal. Ettevalmistusest muuseumi avamiseni kulus umbes 20 aastat.[2]
Muuseumi kuju ja välisilme ning selle arhitektuuriline lahendus on kooskõlas nii ümbruskonda laotunud mäetippude kui ka kohalike savikatuste traditsiooniga. Kontrastiks pikale lumisele talvele on must katus, mille kõverjoonelisuses võib näha ümbritsevate mägede siluetti. Kaarjas ja kaldus katusevorm[10] aitab kaasa lumesulamisvete äravoolule. Kompleksi kolm (hiljem neli) struktuurilist sektsiooni on peamiselt betoonist konstruktsiooniga, mis on üks vastupidavamaid arhitektuurilisi valikuid territooriumi rasketele ilmastikutingimustele ja intensiivsele lumesajule. Tõhusamaks looduslikuks valgustuseks on aknad katusel.[4][11]
Nüüdseks on Baksı muuseum hiiglaslik kompleks, mille territoorium hõlmab 30 hektarit, ja kultuurikeskus, mis pakub võimalusi käsitöölistele ja kunstnikele. Kesk-Aasias tähendab Baksı ravitsejat, abistajat või kaitsjat.[2] Selle koosseisu kuulub 500 000 ruutmeetrit näitusesaale[11] püsi- ja hooajaliste näitustega, nii kaasaegse kunsti kui ka traditsioonilise käsitööga, sh kudumis-, keraamika- ja värvimistöökodasid, 150-kohaline konverentsisaal, raamatukogu 10 000 folkloorse ja kunstiteose ja -väljaandega,[4] muuseumi pood ehk müügisalong ning külalistemaja 30 külastajale.[2][5] Uus müügisalong ehk muuseumipood avati aastal 2012 ja seejärel on rajamisel 500-kohaline amfiteater.[1] Muuseumi kaader koosneb 11–50 töötajast.[5]
Muuseumikompleks koosneb mitmest hoonest, mis pakuvad võimalusi korraldada seminare ja näituseid. Ringkonna lastele on sihtasutus alates 2012. aastast korraldanud joonistusvõistlusi ning valinud ümbruskonna küladest 30 õpilast ühenädalasele seminarile muuseumis. Baksi muuseum koondab oma kogumikkudesse kvaliteetse kaasaegse kunsti tippkunstnike teoseid, rahvuslikku maalipärandit ja laia valikut originaalset kohalikku käsitööd.[12] Baksı muuseum keskendub omanäolisele ja isikupärasele kohatundele. Muuseum määratleb end kultuurisuhtluse platvormina, mis ületab ja tasandab kehtivaid liigitusi keskuseks ja perifeeriaks, loob dialoogi linna ja maapiirkonna, tänapäevase elustiili ja traditsioonilise kultuuri ning traditsioonilise käsitööoskuse ja tänapäeva kunsti vahele. Baksı muuseum pöörab tähelepanu Euroopa ja Türgi piirkondade majanduslikule ja kultuurilisele ebavõrdsusele ning vaatleb erinevate ja sageli ka põrkuvate maailmavaadete, religioonide ja elustiilide keerukat koostoimimist.[13]
Muuseum on siiani võitnud 30 auhinda. Vaatamata raskele juurdepääsule ja pikale kinniolekule talvisel hooajal on kultuurikeskuse populaarsus pidevalt kasvanud ja külastajate arv 2016. aastal ulatus 15 000-ni.[1] Baksı muuseum pälvis Euroopa Nõukogu preemia aastal 2014.[13][14] Auhinnaks oli pronkskuju "Femme aux beaux seins" (Ilusate rindadega naine)[15][16][17] katalaani maalikunstniku, skulptori ja keraamiku Joan Miró loomingust.[18][19] Sama aasta 15. juunil avas Baksı muuseum oma uue hooaja näitusega kunstniku teostest, mis oli avatud 2015. aasta aprillini.[20]
Sihtasutuse 10. aastapäeva tähistas Baksı muuseum spetsiaalse näituse ja kontserdiga, kus osalesid Türgi tuntud muusikud Bülent Ortaçgil, Erkan Oğur ja İsmail Hakkı Demircioğlu. Näituse nimega "ON" (türgi keeles "kümme") kureeris Istanbulis elav saksa kirjanik ja kunstikuraator Marcus Graf.[9]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
