![cover image](https://wikiwandv2-19431.kxcdn.com/_next/image?url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/e1/Flag_of_the_Austrian_Littoral_with_coat_of_arms.svg/langet-640px-Flag_of_the_Austrian_Littoral_with_coat_of_arms.svg.png&w=640&q=50)
Austria Rannikumaa
From Wikipedia, the free encyclopedia
Austria Rannikumaa (saksa: Österreichisches Küstenland, itaalia: Litorale Austriaco, sloveeni: Avstrijsko primorje, horvaadi: Austrijsko primorje, ungari: Tengermellék) loodi aastal 1849 Austria keisririigi kroonimaana (Kronland). See koosnes kolmest piirkonnast: Istria poolsaar, Görz ja Gradisca ning Trieste linn. Läbi ajaloo oli piirkond sageli vaidlusalune, kui selle osi kontrollisid eri aegadel teiste seas Veneetsia vabariik, Austria-Ungari, Itaalia ja Jugoslaavia.
![]() | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2015) |
![]() | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Mai 2015) |
Österreichisches Küstenland 1849–1919 | |
![]() Austria Rannikumaa Austria-Ungari Tsisleitaanias | |
Osa | Austria-Ungari haldusüksus, mis koosnes Trieste vabalinnast, Istria markkrahvkonnast ning vürstlikust Görzi ja Gradiscakrahvkonnast |
---|---|
Pealinn | Trieste |
Religioon | katoliiklus |
Peamised keeled | itaalia, sloveeni, horvaadi, saksa |
Itaalia kuningriik annekteeris selle pärast esimest maailmasõda vastavalt Londoni lepingule ja hiljem Rapallo lepingule. Pärast Teist maailmasõda jagati see Itaalia (lääs), Sloveenia (põhi) ja Horvaatia (lõuna) vahel.
Trieste oli strateegilise tähtsusega kui Austria-Ungari peamine meresadam ja Rannikumaa rannik oli puhkusesihtkoht, Austria Riviera. Piirkond oli paljurahvuseline, peamised rahvusrühmad olid itaallased, sloveenid, horvaadid, sakslased ja friulid. Aastal 1910 oli selle pindala 7969 km² ja rahvaarv 894 287.